Enne Teise maailmasõja lõppu ja veel enne seda, kui Punaarmee Eesti lõplikult tagasi vallutas, hakkas Kreml ette valmistama Eesti piiride ümberkorraldamist. Nõukogude võim suhtus Balti riikidesse kui paika, mida tuleb administratiivselt ja poliitiliselt tugevamalt kontrollida, ning üks lihtsamaid vahendeid selleks oli piiride muutmine. Petserimaa ja Narva-taguste alade äravõtmist esitleti propaganda keeles kui „ajaloolise ebaõigluse parandamist“, kuid tegelikkuses oli tegu teadliku territoriaalse kärpimisega, mis nõrgestas Eesti terviklikkust ja sidus piiriäärsed alad otsesemalt Vene NFSV-ga.
Eesti kaotas Tartu rahu järgsest territooriumist umbes 5% – enamiku Petserimaast ja Narva-tagused alad (sh Ivangorodi). Kuna Eesti vabariik ei ole neid piirimuudatusi kunagi vabalt ja õiguspäraselt kinnitanud ning need tehti okupatsiooni tingimustes, siis rahvusvahelise õiguse loogika järgi on tegemist okupeeritud/annekteeritud territooriumiga, kuigi de facto kuuluvad need tänapäeval Venemaa föderatsiooni koosseisu.
Oled juba tellija?Logi sisse
Kommenteeri Loe kommentaare (67)