Näitusel on esindatud viie ÕhuLossi rühmitusse kuuluva ehtekunstniku – Piret Hirve, Kristiina Lauritsa, Eve Marguse, Villu Plinki ja Tanel Veenre – tööd.
Näitus ise on kui kohaspetsiifiline installatsioon, mis hõlmab ka muuseumi enda arhitektuuri, treppi. Astmetest üles minek kui füüsiline pingutus on ka poeetiline metafoor loometeekonnale. Paigutatuna kronoloogilisse järjekorda, moodustavad eri kunstnike ehted rühmituse ajaloo läbi individuaalsete tööde: külastaja alustab fuajeest ja jõuab lõpuks viimasele korrusele, aastasse 2025. Samas ei nõua teoste imetlemine tingimata liigset keskendumist ajalisele järgnevusele, pigem on see pilk viie omanäolise, ent lähedalt seotud ehtekunstniku loomingu erinevatele hetkedele.
Installatsioon-väljapaneku on kujundanud rühmituse liikmed ning selle põhimaterjal kile tekitab intrigeeriva kontrasti tavapäraste luksuslike ja minimalistlike ehteväljapanekutega. Aadam Kaarma visandlik graafiline kujundus matkib käsitsi kirjutatud märkmeid, mis tekitab intiimse tunde – justkui vaataks kunstnike isiklikku, ent jagatud arhiivi.