Eesti Panga ametist lahkuval presidendil Madis Mülleril ei õnnestunud saada Euroopa Keskpanga (ECB) asepresidendi kohale, sest euroala riikide rahandusministrid valisid esmaspäeval kuue riigi kandidaatide seast välja Horvaatia keskpanga juhi Boris Vujčići.
Kõrvale jäi ka Soome kandidaat – sealse keskpanga president Olli Rehn.
61-aastane Vujčić on Horvaatia keskpanga president kolmandat ametiaega. Ta on taustalt majandusteadlane.
Vujčić alustab ECB asepresidendi ametis 1. juulil, kui lõpeb hispaanlase Luis de Guindosi ametiaeg.
Euroopa Keskpanga kuueliikmelise juhatuse moodustavad president Christine Lagarde, kes on prantslanna, asepresident on hispaanlane Guindos ning lihtliikmed Piero Cipollone (itaallane), Frank Elderson (hollandlane), Philip Lane (iirlane) ja Isabel Schnabel (sakslanna).
Euroopa Keskpank on Euroopa Liidu üks seitsmest institutsioonist. ECB juhatus on selle täitevorgan, mis vastutab euroala rahapoliitika igapäevase elluviimise ja keskpanga töö korraldamise eest. Juhatuse kuus liiget nimetatakse euroala riikide valitsuste poolt ja määratakse ametisse Euroopa Ülemkogu otsusega. Juhatuse liikmete ametiaeg kestab kaheksa aastat ning juhatuse liikmeid ei saa uuesti nimetada.
Mülleri ametiaeg Eesti Panga presidendina lõppeb 2026. aasta 6. juunil. Uueks presidendiks valis keskpanga nõukogu oktoobri lõpus senise asepresidendi Ülo Kaasiku.