Riia linn suunab tänavu turismiturundusse kaks miljonit eurot rohkem kui mullu. Tallinna linn paneb samasse valdkonda esialgse plaani järgi ligi pool miljonit eurot ning linnaametnikud tõdevad, et rahaline ülekaal ja parem lennuühendus annab lõunanaabritele konkurentsieelise.
Riia turismiagentuur suunab turundusse ja reklaami tänavu kaks miljonit eurot rohkem kui mullu. Kokku on agentuuri eelarve üle kuue miljoni euro, millest enam kui pool kulub turunduse peale.
Tallinna strateegiakeskuse andmetel jääb esialgse plaani järgi pealinna turismiturunduse eelarve tänavu poole miljoni euro juurde, seda juhul, kui linna eelarve saab volikogu heakskiidu.
See suurusjärk on püsinud muutumatuna viimased paar aastat. Tallinna strateegiakeskuse turismiosakonna valdkonnajuht Helena Tšistova-Pohlak nentis, et konkurents lähiturgudel on tihe.
“Kahtlemata on Riia meie jaoks alati suur konkurent olnud, mis puudutab lähiturgusid. […] Riial on tänu Air Balticule kindlasti turul oma eelisseisund olemas ja kui nad saavad ka korraliku turunduseelarve endale taha, siis kahtlemata on neil võimalik oma tuntust veelgi kasvatada,” rääkis Tšistova-Pohlak.
Kuna Tallinn suviti turistide vähesuse üle ei kurda, suunatakse piiratud turundusressurss eeskätt madalhooajale ehk perioodile oktoobrist aprillini. Eesmärk on tuua linna kultuurihuvilisi ja toiduturiste. Eristumiseks panustab linn sel talvel konkreetsetele teemakampaaniatele. Näiteks algatas linn Kuklifesti, et pakkuda reisimiseks lisapõhjust neile, kes fännavad vastlakukleid.
“Meile tundus, et see võiks olla selline teema, läbi mille tegelikult saaks madalhooajaga turundada ka lähiturgudel. Sel aastal me proovimegi meelitada siia juba ka soomlasi, rootslasi, lätlasi ja leedukaid, et ka nemad tuleksid aasta alguses Tallinnasse,” selgitas Tallinna turismiametnik.
Kui Euroopas on Balti riigid konkurendid, siis kaugemalt vaadates tehakse koostööd. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse turismi fookusvaldkonna juht Orvika Reilend selgitas, et kaugemate turgude jaoks moodustab Baltikum ühtse sihtkoha.
“Konkurendid selles mõttes, et ega keegi meist kolmest riigist ei ole selline suvituspiirkond, kuhu kindlasti kõik tulla tahavad. Me ikkagi konkureerime ka kõigi teiste sihtkohtadega. Aga me oleme ka partnerid, sest mida kaugemalt turistid tulevad, siis Balti riike endiselt ikkagi vaadatakse nii, et neid külastatakse korraga,” rääkis Reilend.
Kõige suurem väljakutse vaatab aga vastu põhjanaabrite juurest. Soome on jätkuvalt Eesti olulisim turismipartner, moodustades ligi 40 protsenti välisturistidest, kuid Soome turistide arv on mitu kuud vähenenud.
Orvika Reilendi sõnul ei ole põhjuseks vaid hinnad, vaid majanduslik ebakindlus, mis sunnib naabreid tegema valikuid.
“Soome tarbijate kindlustunne on madalam, nad teevad üleüldiselt vähem reise ja ka Eestisse reisides teevad võib-olla selliseid odavamaid reisivalikuid. Need soomlased, kes siia tulid, nad kas ei jäänud ööbima või siis nad ööbisid lihtsalt odavamates majutuskohtades,” tõdes Reilend.
Helena Tšistova-Pohlak tõi välja, et kuigi soomlaste osakaal on suur, annab muutus võimaluse riske hajutada.
“Kuna väliskülastajate arv jälle kasvab, näitab see seda, et meil võib-olla õnnestub neid mune natukene ühest korvist erinevatesse korvidesse tõsta,” avaldas ta lootust.
Riiklikul tasandil panustab Visit Estonia sel aastal turismiturundusse ligi üheksa miljonit eurot, sihtides kokku viitteist välisturgu. See raha suunatakse täies mahus Eestist välja, et tuua siia külastajaid, kes panustavad kohalikku majandusse hinnanguliselt 1,6 miljardit eurot aastas.
Kõige suuremad turud Eesti jaoks on Soome ja Läti, järgnevad Saksamaa ja Suurbritannia.