Tegemist on kiirhinnanguga, mis septembri hindade kohta laekuvate andmete alusel täpsustub.
„Augustiga võrreldes hinnad isegi natuke langesid. Nädala pärast saame täpsustatud andmed, aga nagu näitas eelmise kuu praktika, erinevus ilmselt väga suur ei tule,“ kommenteeris Bigbanki peaökonomist Raul Eamets.
„Võrreldes augustiga on septembri hinnalanguse taga peamiselt toidu ja mittealkohoolsete jookide ning kütuse odavnemine,“ ütles statistikaameti tarbijahindade tiimijuht Lauri Veski.
Roll mootorikütuse hinnalangusel
Luminori peaökonomisti Lenno Uusküla sõnul mõjutas septembri hindasid otseselt mootorikütuse hinnalangus, sest bensiin ja diisel muutusid märgatavalt odavamaks.
Uusküla toob välja, et tarbi targalt mobiiliäpi järgi kasvasid aastaga toiduainete hinnad 6,7 protsenti. „Kõige rohkem on kasvanud kohvi, tee ja kakao hinnad maailmaturu hindade taustal. Kakao hind on üles vedanud ka šokolaadi hinnad. Üle 9 protsendi on kallinenud aga ka linnuliha tooted ja munad,“ toob ta välja.
Toimuvast inflatsiooni normaliseerumisest räägivad Uusküla sõnul ka Eesti tootjahindade langus, Soomega taastatud elektriühendus, Hiina kaupade odavnemine, odavad nafta ja gaas hinnad ja euro kallinemine dollari suhtes.
„Hinnad Eestis jätkavad aasta lõpus siiski kasvamist. Eelkõige on tegemist toidu hinna kasvuga, kus suure kaaluga on piimatooted, mis maailmaturul praegu nõutud. Samuti on teenuste hinnad kasvamas tõusvate palkade taustal,“ toob Uusküla välja.
SEB majandusajalüütiku Mihkel Nestori sõnul on Eesti inflatsioon kahjuks endiselt Euroopa Liidu riikide seas esirinnas, kuid septembri number oli varem kardetust tagasihoidlikum.
„Peamised põhjused Eesti jonnakalt kõrge inflatsiooni taga on toiduainete kõrged hinnad maailmaturul ja juulis aset leidnud käibemaksu tõus. ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni FAO koostatav toiduainehinnaindeks on aastaga kasvanud 7%, Eestis küündib toiduainete hinnatõus üle 9%,“ toob Nestor välja.
Nestor märgib, et Euroopa Keskpanga hinnangul annavad kõrgemad toiduainehinnad inflatsioonile tooni ka 2026. aastal, käibemaksutõusu mõju taandub inflatsiooninumbrist välja aga 2026. aasta juulis. „SEB prognoosi põhjal kujuneb Eesti keskmiseks inflatsiooniks 2026. aastal 3,2%, mis jääb oluliselt alla keskmise brutopalga kasvule. Koos tulumaksumuudatustega panustab see positiivselt tarbijate ostujõu kasvu.“
Ajast ja arust
Meie tarbija ostukorv, mille baasil inflatsiooni arvutatakse, on Eametsa sõnul juba ajast ja arust ning loodetavasti annab aasta lõpus algav leibkondade kulutuste uuring meile selgema pildi sellest, millised on tänase keskmise tarbija ostuharjumused.
„Tegelikult peaks selliseid leibkondade uuringuid läbi viima iga paari kolme aasta tagant. Viimane leibkondade uuring toimus meil kuus aastat tagasi,“ nendib Eamets. „Täna on tarbija ostukorvi hindade monitooringust väljas välismaa internetipoodidest ostetud kaubad. Pärast COVID-19 pandeemiat on internetikaubanduse roll aga oluliselt kasvanud ja kindlasti tuleb seda arvestada ka tarbimiskorvi kaalude ümbervaatamisel.“
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada
Kommenteeri
Loe kommentaare (47)