Äsja käivitus jäätmereform, mis peaks tõhustama jäätmete sorteerimist ja suurendama konkurentsi jäätmeturul. Omavalitsuste hinnangul tuleb neile tööd juurde ja vähemalt esialgu on segadust palju.
Jäätmereformiga tahetakse suurendada ja tõhustada olmejäätmete ringlussevõtmist. Praegu võetakse uuesti kasutusele ligikaudu 40 protsenti olmejäätmetest, kümne aasta pärast peaks see olema 65 protsenti.
Üks eesmärk on ka konkurentsi suurendamine. Praegu on jäätmeturul samahästi kui kahe ettevõtte monopol, aga neid ettevõtteid võiks Eestis olla kümmekond, ütles kliimaministeeriumi asekantsler Ivo Jaanisoo. Ta lisas, et kohalikud omavalitsused hakkavad hankeid tegema teisiti kui seni.
“Varem hangiti jäätmeveo nime all väga lai kompleksteenus, mida sai pakkuda üle Eesti üksnes kaks ettevõtet ehk turg on liikunud monopoliseerimise suunas. Edaspidi aga tuleb teha hankeid eraldi. Kohalik omavalitsus hangib igale jäätmeliigile ühe konkreetse teenusepakkuja,” selgitas Jaanisoo.
Ivo Jaanisoo sõnul on kliimaministeerium koostanud ka juhendi, mis peaks olukorda ühtlustama ja mugavamaks muutma
“Soosime kohalike omavalitsuste koostööd, et tehtaks asju võimalikult sarnaselt ning kasutataks ka mastaabiefekti: koostöös on võimalik kogu seda valdkonda juhtida kuluoptimaalsemalt,” märkis asekantsler.
Jäätmereformi üleminekuaeg on päris pikk, peaaegu 2030. aasta lõpuni, et omavalitsused ei peaks seniseid lepinguid ümber tegema. Mitmes omavalitsuses on aga lepingu lõpp juba lähedal ja välja tuleks kuulutada uued hanked. Segadust on ilmselt oodata, tõdes Rakvere linnavalitsuse keskkonnaspetsialist Kerli Kõue. Ta avaldas lootust, et ministeerium on vähemalt esialgu omavalitsustele nõu ja jõuga toeks.
“Meie praegune korraldatud jäätmeveo hange lõpeb 2027 veebruaris ja tegelikult peaksime hakkama juba ette valmistama uut korraldatud jäätmeveo hanget. Muutub kindlasti see, et enam ei saa hakkama ühe hankega nagu varem, vaid nüüd me peame hankima käitluse kõikidele jäätmeliikidele eraldi. Esimese hooga tundub, et ka meie halduskoormus suureneb, sest me peame mitut hanget läbi viima,” rääkis Kõue.
Kõue lisas, et Rakvere linnas jääb klaasipakendi kogumine tõenäoliselt avalikku taristusse. “Vähemalt nii oleme me mõelnud, sest eramajade poolt oleme juba kuulnud, et neil ei ole kinnistul ruumi nii paljude mahutite jaoks. Ja on ka kortermaju, kus ei ole kohta, kuhu sellist taristut rajada ja need konteinerid ei mahu ära. Nii et muutusi tuleb, segadust kindlasti tuleb ja töökoormus tõuseb sada protsenti – selles me üldse ei kahtle,” tõdes Kõue.
Ka Rae vallast öeldi, et praegu on kõik veel segane. Rae vallas saab leping läbi 2027. aasta kevadel ja uus hange on kavas välja kuulutada aasta lõpupoole – selleks ajaks loodetakse asjad selgeks saada. Viljandi linnas lõpeb leping aga juba märtsis, ütles linnavalitsuse kommunikatsioonijuht Seila Peek.
“Viljandi linnal ei ole sajaprotsendiliselt paigas plaani, kuidas see kõik toimima hakkab, aga selge on see, et linna jaoks suurenevad oluliselt kulud ja ka halduskoormus. Praegu on meil prügiveoks leping ühe teenusepakkujaga, see lõpeb paari kuu pärast, seejärel tuleb korraldada tõenäoliselt viis-kuus hanget, et leida prügivedaja jäätme liikide kaupa ja lisaks tuleb korraldada hanked prügikäitluskohtade leidmiseks. Igal juhul kohaliku omavalitsuse vastutus suureneb ja sellega suureneb ka halduskoormus,” tõdes ka Viljandi linna esindaja.
Ka hinnakirjad jäävad omavalitsuste kujundada. Praegu ei tahtnud keskkonnaspetsialistid hinnanguid anda, kui palju see kõik inimesele maksma võiks minna. Kliimaministeeriumi kantsler Ivo Jaanisoo on optimistlik, et vähemalt pakendijäätmete äravedu läheb tunduvalt odavamaks.
“Liigiti kogutud jäätmete eest peaks inimene maksma vähem. Pakendite puhul oleks see tühjenduskorra kulu inimesele 50 senti, biojäätmete äraandmine ei tohiks ministeeriumi hinnangul maksta rohkem kui üks euro kuus. Segaolmejäätmeid jääb suhteliselt väheks, kui hakatakse liigiti koguma ning sorteerijale jääks hind ligikaudu kaks eurot kuus,” rääkis Jaanisoo.
Jaanisoo kutsus kõiki kohalikke omavalitsusi üles rakendama seda süsteemi võimalikult vara, et inimesed saaksid mõistliku hinnaga teenuse. “See on muidugi omavalitsuse enda kujundada, et lahendus oleks inimesele mõistliku kuluga,” ütles kliimaministeeriumi asekantsler Ivo Jaanisoo.