USA president Donald Trumpi valitsus seab uute elektritootmisvõimsuste selgrooks gaasi-, kivisöe- ja tuumaenergia, et tulla toime andmekeskuste hüppeliselt kasvava nõudlusega, vahendas Oilprice.
Trumpi administratsioon andis eelmisel nädalal seni selgeima signaali, et eelistab andmekeskuste energiavajaduse katmiseks valdavalt maagaasi, kivisütt ja tuumaenergiat.
Siseminister Doug Burgum, energeetikaminister Chris Wright ja 13 osariigi kubernerid avaldasid nn põhimõtete deklaratsiooni, kus survestavad USA suurimat võrguoperaatorit PJM Interconnectioni korraldama võimsusoksjonit, mille raames on juhtivad tehnoloogiaettevõtted lubanud uusi tootmisvõimsusi rahastada. Valitsuse hinnangul kaitseks see kodutarbijate elektrihinda, tagaks, et andmekeskused maksaksid oma õiglase osa, ning tugevdaks võrgu töökindlust.
Valitsuse teatel saavad USA uue energiamudeli tugisammasteks kivisüsi, maagaas ja tuumaenergia, mis tagavad stabiilse baaskoormuse ja lõpetavad aastaid kestnud “eksliku poliitika”, mis soosis vahelduva tootlikkusega energiaallikaid nagu päike ja tuul.
“Kõrge elektrihind on valik,” ütles energeetikaminister Chris Wright.
“[Eelmise presidendi Joe] Bideni valitsuse sunnitud söe- ja gaasijaamade sulgemine ilma töökindlate asendusteta viis USA energiakriisi. PJM-i piirkond on ehk kõige suuremas ohus. Seepärast palus president Trump Kesk-Atlandi osariikide kuberneridel ühineda ja nõuda PJM-ilt luba ehitada taas suuri ja töökindlaid elektrijaamu,” lisas Wright.
Hoolimata survest on uute söe-, gaasi- ja tuumajaamade valmimine aastate taga. See muudab USA elektrituru lähiajal haavatavaks võrgu stabiilsust ja töökindlust ähvardavatele ohtudele.
Valitsuse poliitika on juba sundinud enamikku PJM-i turu fossiilkütustel töötavaid jaamu sulgemisplaane edasi lükkama või tühistama. Kuna tehisintellekti andmekeskuste elektrinõudlus kasvab järsult, peavad operaatorid võrgu paindlikkuse ja töökindluse tagamiseks kasutama kogu saadaolevat võimsust.
Eelmise aasta lõpus andis USA energeetikaministeerium miljardi dollari suuruse laenu, et aidata Constellation Energyl taaskäivitada Three Mile Islandi 1. tuumareaktor. Eesmärk on lisada võrku baaskoormust ja toetada USA tehisintellekti arengut.
Tuumaenergia on maagaasi ja taastuvenergia ostulepingute kõrval üks tehisintellekti ja andmekeskuste buumi võitjaid.
“Maagaas võidab märkimisväärselt kasvavast elektrinõudlusest ja vajadusest ööpäevaringse katkematu varustuse järele. See on kõigist energiaallikatest paindlikum ja rikkalik kodumaine ressurss,” märkis Goldman Sachs eelmise aasta raportis.
Siiski on uute kombineeritud tsükliga gaasielektrijaamade valmimisaeg pikenenud: kui 2023. aastal oli see kolm ja pool aastat, siis 2025. aastaks on see BloombergNEF-i andmetel kasvanud viie aastani, kusjuures kulud on tõusnud 49 protsenti.
Uute gaasijaamade kiiret ehitamist pidurdavad ka kitsaskohad kriitiliste elektriseadmete tarneahelas.
Wood Mackenzie analüütikud märkisid mullu, et hüppeline nõudlus selliste materjalide ja seadmete järele nagu trafod ja jaotusseadmed avaldab sektorile survet.
Goldman Sachs Researchi analüütikud prognoosivad, et USA andmekeskuste energiavarustus hakkab lähiajal põhinema peamiselt suuremahulisel päikeseenergial, akusalvestusel ja tipukoormuse gaasielektrijaamadel ning keskpikas perspektiivis juhivad uute tootmisvõimsuste lisandumist kombineeritud tsükliga gaasijaamad, samas kui tuumaenergia jääb pikaajaliseks variandiks.
Goldman Sachs prognoosib, et USA-s kuni 2030. aastani andmekeskuste koormuse katmiseks lisatavast 82 GW lisavõimsusest tuleb 51 protsenti tipukoormuse gaasijaamadest ja 27 protsenti päikeseenergiast.
Taastuvenergia ja salvestuslahendused võidavad lühiajalises perspektiivis, enne kui IRA (Inflation Reduction Act) toetused aeguvad. Uued kombineeritud tsükliga gaasijaamad võivad võrku jõuda 2029. aastaks, kuid peamine piirang on turbiinide saadavus. Uued tuumajaamad võiksid pakkuda baaskoormust alates 2030. või isegi 2035. aastast, kuna lubade hankimine ja ehitus võtavad kaua aega.