Muski ja O’Leary vahel puhkes üha ägenev tüli lennuki pardal pakutava wifi-ühenduse üle, mille põhjustas lennufirma otsus mitte kasutada lennukites Muskile kuuluvat Starlinki süsteemi.
Esmaspäeval esitas Musk sotsiaalmeediaplatvormil X oma 230 miljonile jälgijale küsimuse, kas ta peaks Ryanairi ära ostma.
Mõne tunniga vastas sadu tuhandeid inimesi, kellest 80 protsenti ütles “jah” ja toetas Muski katset lennufirma ülevõtmiseks pakkumine teha.
Kuigi see võib kõlada tühja lobana, on miljardär varemgi sarnaseid mõttevälgatusi teoks teinud.
Näiteks esimene märk sotsiaalmeediaplatvormi Twitteri ostmisest oli Muski postitus: “Mulle meeldib Twitter.” Üks kasutaja vastas seepeale: “Siis peaksid selle ära ostma,” mille peale Musk küsis: “Palju see maksab?”
Tüli sai alguse lennufirma teatest, et Muski internetitehnoloogiat ei võeta kasutusele üheski 640 lennukis, kuna vajalikud antennid suurendaksid õhutakistust ja kütusekulu. O’Leary sõnul läheks teenus maksma kuni 250 miljonit dollarit aastas.
Musk nimetas O’Learyt “eksiteel olevaks” ja väitis, et Ryanair on Starlinki tehnoloogia mõju kütusele valesti arvutanud.
“Ta eksis kütusekulu arvutuses kümnekordselt ja keeldub vaatamast füüsikalisi arvutusi või Starlinkiga lendavate Boeing 737 tegelikku kütusekulu. Vallandage see lollpea,” kirjutas Musk eelmisel nädalal.
Ryanairi juht O’Leary jäi aga reedel Iiri raadiojaamale Newstalk antud intervjuus endale kindlaks.
“Elon Muski teadmised lendamisest ja õhutakistusest on null,” ütles ta. “Boeing on juba kinnitanud, et peaksime paigaldama lennuki kerele antenni – see tekitab umbes kaks protsenti lisatakistust.”
“Meie aastane kütusearve on viis miljardit; see [Starlink] läheks maksma umbes 200–250 miljonit dollarit aastas. Teisisõnu, umbes dollar lisaks iga reisija kohta, ja reaalsus on see, et me ei saa selliseid kulusid lubada,” sõnas O’Leary.
“Ma ei pööraks Elon Muskile mingit tähelepanu. Ta on idioot – väga rikas, aga ikkagi idioot,” lisas O’Leary.
Muski üle tegi nalja ka Ryanairi ametlik konto, mis on tuntud reisijatele antud salvavate vastuste poolest. Kui X eelmisel nädalal lühidalt maas oli, tegi ettevõte postituse, märkis, et ehk on Muskil wifit vaja. Hiljem nimetas ettevõte lennukite wifit propagandaks.
Musk vastas: “Kui palju teie ära ostmine maksaks?” Teises postituses ütles ta: “Ma tõesti tahan panna Ryanairi juhtima Ryani. See on teie saatus.”
“Michael O’Leary on alaarenenud tropp, kes tuleks vallandada. Saatke ta pensionile! Palun veenduge, et ta näeks seda sõnumit,” kirjutas Musk esmaspäeval.
Mitmed Muski algatused on sarnasel viisil alguse saanud.
Musk asutas The Boring Company pärast seda, kui Los Angelese liiklus ta endast välja viis. “Liiklus ajab mind hulluks. Ehitan tunneli puurimise masina ja hakkan lihtsalt kaevama,” kirjutas ta ning lisas, et ettevõtte nimeks saab The Boring Company.
Samuti on ta turule toonud rea Tesla tooteid, mis pidid olema naljad, sealhulgas leegiheitja, lühikesed püksid ja tekiila. Ta on nimetanud ka autode funktsioone 1987. aasta komöödia “Kosmosekerad” järgi.
Pikaajaline sümpaatia Doge’i meemi vastu viis samuti mitme ettevõtmiseni. Näiteks hakkas Tesla aktsepteerima krüptovaluutat Dogecoin ja USA president Donald Trumpi valitsusse loodi nn valitsuse tõhususe osakond ehk DOGE.
2022. aastal võttis Musk 44 miljardi dollari suuruse tehinguga üle toona Twitteri nime kandnud sotsiaalmeediaplatvormi. Sellele eelnesid kuudepikkused spekulatsioonid, mis keerlesid peamiselt miljardäri enda postituste ümber. Hiljem nimetas ta selle ümber X-iks.
Ennustusturgudel panustajad, kes tehakse panuseid sündmuste toimumise tõenäosusele, pakuvad, et tehinguks on väike võimalus. Kaks populaarsemat saiti, Kalshi ja Polymarket, hindavad tehingu tõenäosuseks vastavalt 19 ja seitse protsenti.
Ryanairi aktsia hind tõusis teisipäeval kauplemise alguses 1,2 protsenti, kuid langes seejärel tagasi.
Musk on maailma rikkaim inimene, kelle varade väärtus on hinnanguliselt 681 miljardit dollarit. See tähendab, et Ryanairi ostmine oleks talle jõukohane isegi ettevõtte 30 miljardi eurose turuväärtuse juures.
O’Leary on Ryanairi juhtinud 1994. aastast ja on üks Iirimaa edukamaid ärimehi.
Tarbijakaitseorganisatsioon Which? on valinud tema lennufirma halvimaks lühimaalennufirmaks, kritiseerides istmete mugavust, pardaleminekut, toitu, salongi keskkonda ja puhtust, aga ka keskpärast hinna ja kvaliteedi suhet. Siiski on O’Leary muutnud selle üheks Euroopa edukamaks lennufirmaks tänu rangele kulude kontrollile.
Muski Starlink opereerib 9500 madalal orbiidil asuvast satelliidist koosnevat võrgustikku, mis pakub internetiühendust.
Ettevõtte sõnul on internetiteenusel umbes üheksa miljonit klienti.
Lennufirmadest on saanud Starlinki üha olulisem kliendibaas. Üle 30 lennufirma, sealhulgas British Airways, Lufthansa ja United Airlines, on teatanud lepingutest Starlinki internetiteenuse kasutamiseks.