EKRE esimehe Martin Helme, kes on korduvalt väljendanud oma sümpaatiat USA president Donald Trumpi vastu, hinnangul on Ühendriikide president suutnud oma riigi lõpuks kontrolli alla saada.
“Ma olin ise Washingtonis kohal ja kõik need kõned, mis ta seal pidas, et kuldne ajastu on alanud… Ma arvan, et tema toetajate ja valijate jaoks on tõepoolest kuldne ajastu alanud. Ameerika majanduskasv näitab väga häid numbreid, inflatsioon on langenud, immigratsioon üle piiri on lõpetatud, üle 2,5 miljoni illegaali on välja saadetud, kogu see homoasi on ära lõpetatud, transu-asi on ära lõpetatud, maksusid on langetatud ja süvariiki väänatakse tagasi kontrolli alla,” sõnas Helme, lisades, et inimesed kipuvad tihti unustama, kui halb oli eelmise USA presidendi Joe Bideni ametiaeg.
“Meil kiputakse vahel ära unustama – ka need, kes õigustatult (ka mina) kritiseerisime Bideni ajastu täielikku saamatust ja hirmsat allakäiku –, et kui õudne see oli, mis Ameerikas enne teda oli. Laga, korruptsioon, kui käest ära… Ja kui kiiresti ning tõhusalt on Trump keeranud tegelikult selle väga suure riigi, väga suure ühiskonna täiesti uuele kursile – seda kiputakse ära unustama. Ta on teinud kõike seda, mida konservatiivid on unistanud. Näiteks pani kinni sealse avalik-õigusliku ringhäälingu, aga ta on tõesti teinud kõike seda, mida ta on lubanud. Kui me tuleme siin Gröönimaa, Venezuela või Iraani asjade juurde, ei tohiks olla üllatusi. Ta on rääkinud nendest asjadest ju oma esimesest ametiajast saadik ja seal ei tohiks olla üllatusi, et need asjad on talle tähtsad,” ütles Helme.
The Economisti läbiviidud uuringus on Trumpi toetus USA-s aga väga madal – 40 protsenti poolt, 56 vastu. Helme hinnangul ei ole väljaanne usaldusväärne ning ei ole varasemaltki suutnud avaldada adekvaatseid prognoose.
“Kui võtta RealClearPoliticsi kõikide küsitluste keskmine, siis on vastupidi. Number näitab seda, et Trump on selle sajandi kõige populaarsem president oma esimese ametiaja lõpul. Populaarsem kui Obama, Biden, Bush ja kui ta ise oma esimesel ametiajal. Ehk küsitlused – eriti kui need küsitlused on tehtud vasakpoolsete aktivistide poolt –, siis need on osa propagandast. Selles mõttes, kui küsitled vabariiklasi või Trumpi valijaid, siis nad ütlevad, et on rekordkõrged numbrid ja ikka toetame teda ning tahame näha teda tegutsemas,” lausus EKRE esimees, täpsustades, et usub neid väljaandeid, kes on varasemalt oma prognoosidega täppi pannud.
Helme ei pea ka valeks USA immigratsioonipolitseiniku (ICE) reaktsiooni, mil võimuesindaja lasi maha pereema, kes autoga ICE agentidest läbi pääseda proovis.
“Oleks ju tore, kui Eesti meedia seda adekvaatselt kirjeldaks, aga kahjuks ei tee. Noore naise tapmine… Oli ju väga feministlik jutt selle kohta, et vasakradikaalne aktivist, kes oli juba nädala otsinud otse konflikti immigratsioonipolitseiga, üritas autoga üle sõita või alla ajada ühte ICE politseinikku. Me oleme kõik neid klippe näinud ja täpselt nii see oli. Kui sa üritad Ameerikas politseinikust autoga üle sõita, siis pead arvestama sellega, et sind lastakse maha. See lihtsalt nii on ja siin tuleb jälle öelda, et see, mida Trump teeb, on oma valimislubaduse täitmine. Ta ütles, et kohe paneme piiri kinni – panigi,” ütles Helme.
Ühtlasi tõi Helme paralleelina välja, et Euroopas ollakse hädas immigrantide sisserändega, millele Euroopa saadikute hinnangul lahendust ei ole. EKRE esimehe hinnangul ei taheta hoopiski midagi ette võtta, sest Trump on näide sellest, kuidas illegaalseid piiriületusi on võimalik lõpetada.
“Trump pani piiri kinni põhimõtteliselt järgmisel päeval ja illegaalsed piiriületused on lõppenud. Saadab miljonite kaupa illegaale riigist välja ja see on see, mida ta lubas. See on see, mida muide väga südikalt ja veendunult toetavad tema valijad ja loomulikult demokraadid on raevus, sest nad on teinud väga lihtsa süsteemi: ava piirid illegaalidele, anna neile kiiresti kõik dokumendid ja legaliseeri nad ära ja siis anna neile valimisõigus, et nad hääletaksid demokraatide poolt. Kümneid miljoneid demokraadid tõid endale valijaid juurde ja hoidsid neid üleval maksumaksjate rahadega. Trump keerab kõiki neid kraane kinni. Loomulikult on vasakpoolsed absoluutses hüsteerias ja raevus,” rääkis Helme.
75 protsenti ameeriklastest ei poolda Gröönimaa äravõtmist, mida USA president on viimastel nädalatel ähvardanud teha. Helme hinnangul on aga hoopiski olulisem süveneda senise maailmakorra lõppemisele.
“Minu meelest on see lihtsalt ebaoluline probleemi püstitus. Siin tuleb ikkagi täiskasvanulikult rääkida, mis maailmas toimub. See, kas keegi mingeid küsitlusi teeb või mis õigus kellelgi on, see praegu ei oma tähtsust. Senine maailmakord on lakanud toimimast. Kellele ta meeldis, kellele mitte, aga mina ütlen kohe välja: globalistlik liberaalne maailmakord on mulle erakordselt vastumeelne kogu oma rohepöördega, homopöördega, massiimmigratsiooniga, koroonadiktatuuriga ja kõige sellega. Mul on hea meel, et need reeglid, mis on senise maailmakorra aluseks, on lõppenud ja ongi lõppenud. See ei ole küsimus, kas lõppeb, vaid juba on. Järele on jäänud jõupoliitika, kus on kolm suurt keskust – Hiina, Venemaa ja USA. Kusjuures Hiina ja Venemaa hoiavad ühele poolele. Eriti oluline on rõhutada, et Euroopa ei ole jõupoliitika keskus,” ütles Helme.
“Lõppkokkuvõttes loeb see, nagu omal ajal ütles Stalin: “Mitu pataljoni on paavstil?” ja fakt on see, et Euroopal diviise ei ole. See tuleb praegu selle Gröönimaa kontekstis ju halastamatult välja. See, mida Trump on öelnud ja rääkis oma esimesel ametiajal ka, et eurooplased lasevad liugu julgeolekualaselt teiste kulul, ei investeeri oma kaitsesse, ei hoia oma sõjaväge efektiivsena ja arvavad, et ameeriklased peavad tulema. USA ütles oma uue julgeolekustrateegiaga ka, et ära on lõppenud aeg, kui meid koheldi kui idiooti, kellel on suur tšekiraamat ja eurooplased võtku ise üle. Me näeme ju seda, et eurooplased pole ju võimelised ise mitte midagi ise üle võtma. Keegi ei küsi neilt ja keegi ei arvesta nendega. Seda me nägime, kui toimus Gaza plaani tegemine Trumpil ja seda me näeme ka tegelikult Ukraina kontekstis,” lausus Helme.
Vaatamata sellele, et Taani on liitlane ning Gröönimaa on osalise iseseisvusega ala Taani Kuningriigi koosseisus, ei usu Helme, et ohu korral taanlased Eestile appi tuleksid.
“Me jõuamegi sinna välja – mis on ka suur probleem kogu selles diskussioonis –, et meie oleme endale rääkinud 25 või 30 aastat ilusaid lugusid. Ilusad lood, et meie ekspordime julgeolekut, meie oleme ka Iraagis, Afganistanis, kuskil Aafrikas ja kui meil on vaja, siis tullakse meile appi. See on lapsik jutt olnud, mis on ehk olnud mõistlik sisepoliitiliseks tarvitamiseks, et müüa maha oma missiooniarmee plaane, aga ma arvan, et ei tulda appi. Eriti kui arvame, et appitulijaks on Taani. Ei tule ja kui tuleb, siis mis vahet meil sellest on,” selgitas EKRE esimees.
“Viimane aeg on Eestis mitte ainult rahval, vaid ka otsustajatel – poliitikutel, analüütikutel – täiskasvanuks saada. Selline emotsionaalne hüsteeritsemine, mis oli siis, kui Ukraina sõda puhkes, et me kõik elasime välja oma rahvuslikku kompleksi venelaste suunas – ma olen algusest saati selle suhtes äärmiselt kriitiline olnud. Ei, see ei ole meie sõda olnud, ei, seal ei sõdita meie eest. Ukrainlased on sõdinud enda eest, enda iseseisvuse ja enda elu eest. Nad on meiega samal poolel, me toetame neid nii palju kui saame, aga ärme ennast emotsionaalselt mõtle ukrainlasteks,” lisas Helme.
Helme hinnangul on Ukraina sõjale emotsionaalne reaktsioon takistanud eestlastel ratsionaalselt hindamast, mis maailmas päriselt toimub.
“Viimased neli aastat ongi olnud see, mis on viinud meid välja selle maailmakorra lagunemiseni. Eurooplased on näidanud neli aastat, et nad ei saa mitte millegagi hakkama. Ei ole midagi muutnud ja ikka jätkuvalt ei investeeri oma riigi kaitsesse. Ja isegi kui kulutavad raha, siis tulemust ei ole. Nende jaoks on kogu see suur riigikaitsesse investeerimine, nagu ka Reformierakonna valitsuse jaoks, lihtsalt suurepärane võimalus võtta maksumaksjalt veel rohkem raha ja suunata see oma sõpradele kaitsetööstuses,” ütles EKRE esimees.