Jaanuar on kaubanduses traditsiooniliselt allahindluste periood ning nii ka tänavu.
Ülemiste kaubanduskeskuse juht Guido Pärnits ütles ERR-ile, et võrreldes eelmise aasta jaanuari allahindlustega on kaubanduses müük stabiilne. Küll aga on kasu lõigatud aastavahetuse eel saabunud külmast ja lumisest ilmast.
“Praegu on kõige olulisem, milline ilm on, sest nüüd, mil lumi on maas ja talv on tulnud, läheb vähemalt kauplustel, mis on ilmaga seotud – jalatsid, spordikaubad, rõivad – päris kenasti,” sõnas Pärnits. Ta lisas, et Ülemiste keskuse moe- ja spordikaupade ning jalatsipoodide müügid on eeldatavasti päris head, kuid allahindlused erilist elevust inimestes ei tekita.
Pärnitsa sõnul näitab rõivaäris tegutsejate kogemus, et inimesed käivad poes kaupu vaatamas, kuid tulevad ostma siis, kui on alanud allahindlus, riskides pigem soovitud tootest üldse ilma jääda, kui et seda täishinnaga osta.
“Eks ikka otsitakse allahindlusi ja praegu loevad inimesed raha rohkem kui headel aegadel ja jälgivad neid, aga mingit ostubuumi pole jaanuaris kunagi olnud,” tõdes Pärnits.
Kaubamaja AS-i juhatuse liige Erkki Laugus ütles, et ka neil on olukord võrreldes eelmise aasta sama perioodiga suures plaanis sarnane, kuid täheldada on kerget positiivset suundumust. Kaubamajaski on käimas sooduskampaaniad ja nende keskmes on moekaubad.
“Talvine hooaeg on praegu oma kõrgpunktis ning hooajakaup liigub sellest tingituna jätkuvalt hästi,” sõnas Laugus, kelle sõnul on nende ostjate huviorbiidis eelkõige kvaliteetsed tooted, mis on atraktiivselt hinnastatud. “Sellised tooted ostetakse üldjuhul ka kiiresti ära.”
Rimi Eesti ostujuht Marta Palm ütles, et tööstuskaupade müük on Rimi keti kauplustes on olnud kerges langustrendis, kuid rohkem kui inimeste ostujõud mõjutab seda tõenäoliselt klientide soov tööstuskaupu rahvusvahelistest e-poodidest soetada.
“Enim on seda tunda meie hüpermarketites, kus on ka kõige laiem tööstuskaupade valik,” lisas Palm. “Kategooriatest on sellel trendil kõige väiksem mõju olnud hooajalistel ja ilmaga seotud kaupadele nagu mütsid, sallid, kindad, kelgud, autokaubad.”
Kristiine keskuse juht Marju Ridamäe märkis, et nende külastatavus on jaanuaris olnud stabiilne, ehkki müükide osas pole veel täpsemaid kokkuvõtteid tehtud.
“Arvan, et tööstuskaupade müügimahud jäävad eelmise aasta jaanuariga võrreldes samale tasemele,” lisas Ridamäe.
Hiina veebipoed teevad muret
E-kaubanduse liidu andmetel telliti 2024. aastal üle 80 protsendi väikepakkidest Hiinast ning see on vaid mõne aastaga viiekordistunud. Sarnane on trend ka Eestis.
Ülemiste keskuse juhi kinnitusel teeb Eesti kaupmeestele laialdane Temust ja teistest Hiina odavatest veebipoodidest tellimine muret, sest see on ebaaus konkurents, mis kõige enam mõjutab väiksemaid kauplusi.
“See on karm jõhkrus ja ma väga loodan, et Euroopa-ülesed plaanid sellistele kaupadele täiendavad maksud peale panna, hakata neid mingil moel maksustama, kunagi realiseeruvad,” tõdes Pärnits.
Kui praegust pilti kauplustes mulluse jaanuariga võrrelda, ei ole Pärnitsa hinnangul suuri kukkumisi olnud ja pigem on asjad senini positiivsed. Küll aga mõjutavad keskusi lokaalsed omapärad nagu Ülemiste ümbruses praegu toimuv Rail Balticu ehitus või mõne teise keskuse puhul remondid ja tee-ehitused.
Alates jaanuarist tõusnud maksuvaba tulu määr toob osale inimesele tänavu palgalisa.
Erkki Laugus ütles, et selle mõju kohta tarbijakäitumisele on veel vara põhjapanevaid järeldusi teha, mistõttu sellest tingitud tendentse kaubanduses ta veel kommenteerida ei saa.
Pärnitsa hinnangul avaldab maksumuudatus kaubandusele positiivset mõju. Ta märkis, et kui raha jääb rohkem kätte, on positiivne meelestatus inimestel juba olemas ja see julgustab võib-olla ka rohkem tarbima.
“Eesti häda oligi, et kogu selle kisa-käraga, mis käibemaksutõusu ümber tekitati ja mis oli natuke ülepaisutatud, langes tarbijakindluse indeks suhteliselt madalale,” tõi ta välja.
Pärnits lisas, et detsembriks oli tarbijakindluse indeks juba neli kuud järjest tõusta jõudnud ja usutavasti tõuseb veelgi ning ka makromajanduse prognoosid on selgelt paranenud. Murekohaks on ekspordipartnerite kosumine, kuid Pärnitsa sõnul loodab ta igal aastal, et see läheb eelmisest paremini.
“Kehv olukord on eri põhjustel pikalt vindunud. Kriise on ikka, aga see periood on olnud hästi pikk – Ukraina sõda, Covid, energia hinnatõusud, kõik on seda tõusuootust edasi lükanud,” nentis kaubandusjuht.