„Iga ahi ja pliit töötab ekstreemsetes tingimustes. Suured temperatuurikõikumised, tahm ja niiskus kahjustavad materjale paratamatult. Vuugid murenevad, tellised võivad praguneda ja metallosad väsivad. See on loomulik protsess, mitte märk halvast ehituskvaliteedist, kuid samas on see ka suur oht,“ selgitas G4Si erakliendiüksuse juht Tarmo Pärjala.
Väikeste puudustega sageli harjutakse. Mõra ahju küljel ei tundu esialgu ohtlik ja veidi kehvem tõmme saab lahendatud akna avamisega. Kuid just sellised märgid viitavad, et küttekeha konstruktsioon ei tööta enam nii, nagu peaks. Kui neid eirata, võivad väikesed mured kasvada suureks ja kulukaks probleemiks.
Ohutus ei ole läbiräägitav
Kõige olulisem põhjus, miks puuküttega küttekehad vajavad regulaarset parandamist ja hooldust, on ohutus. Pragunenud seinad või kulunud vuugid võivad lasta kuumusel ja gaasidel liikuda kohtadesse, kuhu need ei kuulu. See suurendab tuleohtu ning võib halvendada ka siseõhu kvaliteeti.
„Vingugaas on nähtamatu ja lõhnatu, kuid väga ohtlik. Halvas seisus küttekehad võivad põhjustada selle, et puud ei põle korralikult lõpuni ja seejärel liiga vara siibrit sulgedes tekibki vingugaas, mis on otseseks ohuks inimese tervisele ja elule,“ rõhutas Pärjala.
Seepärast soovitatakse puuküttega kodudes kasutada ka suitsu- ja vingugaasiandureid, mis annavad varakult märku ohtlikust olukorrast. Parimaks valikuks siinkohal on nutikad andurid, mis ei anna ainult lokaalselt häiret, vaid edastavad teate ka reageerijatele.