Kanada peaminister Mark Carney ütles teisipäeval, et senine rahvusvaheline kord on läbi elamas murrangut, mida iseloomustab suurriikide omavaheline konkurents ning reeglitel põhineva maailmakorra hääbumine. Ta kutsus keskmise suurusega demokraatiaid koostööle, et rahvusvahelisi norme eiravate suurriikide survele vastu seista.

“Nimetagem seda õige nimega: see on süveneva suurriikide rivaliteedi süsteem, kus kõige võimsamad ajavad taga oma huve, kasutades majanduslikku integratsiooni sunnivahendina,” ütles Carney Davosis peetud kõnes maailma poliitilisele ja majanduseliidile päev enne seda, kui Šveitsis toimuvale Maailma Majandusfoorumile peaks saabuma USA president Donald Trump.

Alates eelmisel aastal Kanada poliitikasse sisenemisest on Carney korduvalt hoiatanud, et maailm ei pöördu tagasi Trumpi-eelsesse normaalsusse.

Ta kinnitas seda sõnumit ka teisipäeval peetud kõnes, milles ta küll Trumpi nime kordagi ei nimetanud, kuid analüüsis USA presidendi tegevuse mõju rahvusvahelisele olukorrale.

“Me oleme keset murrangut, mitte üleminekut,” ütles Carney.

Ta märkis, et Kanada on saanud kasu vanast reeglitel põhinevast rahvusvahelisest korrast, sealhulgas Ameerika Ühendriikide hegemooniast, mis aitas tagada hüvesid kõigile: avatud mereteid, stabiilset finantssüsteemi, kollektiivset julgeolekut ning tuge vaidluste lahendamise raamistikele.

Nüüd on aga saabunud on uus reaalsus, tõdes Carney.

Hoiatades neid, kes loodavad, et reeglid hüljanud suurriikidega saab kokku leppida, ütles Carney, et Kanada-sugused riigid ei saa enam loota, et kuulekus tagab turvalisuse. “Ei taga,” ütles ta.

“Kanada-suguste keskmise suurusega riikide jaoks ei ole küsimus selles, kas uue reaalsusega kohaneda. Me peame. Küsimus on selles, kas me kohaneme lihtsalt kõrgemaid müüre ehitades või suudame teha midagi ambitsioonikamat,” märkis ta.

“Keskmise suurusega riigid peavad tegutsema ühiselt, sest kui me ei istu laua taga, oleme menüüs,” ütles Carney.

“Suurriigid saavad praegu endale lubada üksi tegutsemist. Neil on turu suurus, sõjaline võimekus ja mõjuvõim tingimuste dikteerimiseks. Keskmise suurusega riikidel seda pole,” tõdes ta.

Carney pidas oma Davosi kõne pärast seda, kui Kanada ajaleht Globe and Mail teatas, et Kanada sõjavägi on välja töötanud tegevuskava vastuseks USA võimalikule sissetungile.

Viidates kahele nimetuks jäänud kõrgele valitsusametnikule teatas leht, et Kanada plaan keskendub sissitaktikale, sarnaselt sellele, mida kasutasid Afganistanis Nõukogude ja hiljem USA vägedele vastu hakanud võitlejad.

Pärast Trumpi valimisvõitu 2024. aastal ja oma uue ametiaja esimestel kuudel nimetas USA president korduvalt oma põhjanaabrit 51. osariigiks ja ütles, et ühinemine tuleks Kanadale kasuks.

Trumpi annekteerimisjutt on viimastel kuudel vaibunud, kuid öösel postitas ta oma sotsiaalmeediaplatvormile pildi kaardist, millel Kanada ja Venezuela on kaetud USA lipuga, vihjates mõlema riigi täielikule ülevõtmisele ameeriklaste poolt.

Davosi kohtumist on varjutanud ka Trumpi ähvardused kehtestada USA kontroll Gröönimaa üle, kusjuures Ameerika Ühendriikide president on kinnitanud, et tema plaan Taani autonoomse territooriumi suhtes on pöördumatu. Vastuseks Euroopa riikide toetusele Taanile ja Gröönimaale lubas Trump kehtestada neile täiendavad tollimaksud.

Carney ütles teisipäeval, et tema riik on tugevalt vastu mis tahes tollidele, mida USA kehtestab Gröönimaa omandamiseks ning rõhutas oma toetust Kopenhaagenile ja Nuukile: “Kanada seisab kindlalt Gröönimaa ja Taani kõrval ning toetab täielikult nende õigust määrata Gröönimaa tulevikku,” ütles Carney.

“Kanada on tugevalt Gröönimaa [asjus plaanitavate] tollide vastu ja kutsub keskenduma kõnelustele, et saavutada meie ühised eesmärgid julgeoleku ja heaolu nimel Arktikas,” lisas ta.

Carney viitas ka Põhja-Euroopa ning Läänemere piirkonna julgeolekule, öeldes: “Teeme koostööd oma NATO liitlastega (sealhulgas Põhja-Balti kaheksa (riigi)ga), et kindlustada veelgi enam alliansi põhja- ja läänetiiba, sealhulgas Kanada enneolematute investeeringute kaudu horisondiülestesse radaritesse, allveelaevadesse, lennukitesse ja vägede kohaolekusse.”

Kanada on NATO ettenihutatud julgeolekujõudude raamriik Lätis, hoides seal mitmerahvuselise brigaadi koosseisus umbes 2000 sõjaväelast.