„Olen ise külastanud paljusid ettevõtteid, kus taastav põllumajandus on toonud majanduslikku edu, nooremad põllumehed on rohkem kohanemisvõimelised, kuid näeme, et ka vanemad farmerid tulevad juba kaasa.“
Ta lisas, et tal on hea meel näha, kuidas sel aastal jagatakse NR foorumil palju teaduspõhist infot. „See aitab loodetavasti veenda kõiki põlvkondi, samuti jagatakse kahe päeva jooksul edulugusid, mis juhtuvad üle maailma siin ja praegu, mitte pole väljamõeldud reklaamijutt.“
Prantsuse farmer Sarah Singla ütles oma avasõnades juba esimese lausena: „ma isegi ei tea kuidas künda, lõpetasime selle juba 1980. aastal. Põllumajanduse põhiline küsimus ei peaks täna päeval olema, et miks ma peaksin midagi tegema. Selle asemel tuleks mõelda, et miks mitte proovida?“
Nii minister Terras kui praktik Singla olid ühel meelel, et kui tegeleme pideva kliimaprobleemiga ja liigse veehulga või põuaga, siis meil pole muud valikut, kui hoida muld ja selle elustik tervena.
„Peame aru saama, et muld on meie põhiline sisend toidu kasvatamiseks.“ Singla sõnul saab kõige suurem mure olema errosioon. Seda on näha nii Prantsusmaal, Hollandis kui ka Eestis suurte vihmasadude ja tolmamise tõttu. See probleem on ka mujal Euroopas aktuaalne.
Iga kord, kui mulda läbi kaevata või künda, muutub see errosioonile vastuvõtlikumaks, nii liigub väärtuslik orgaanika põldudelt jõgedesse ja lõpuks merre. Mida vähem on meil orgaanilist ainet, seda rohkem peame kasutama muid sisendeid.
„Nii jäävad põllumehed üha vaesemaks ja haritav muld muutub kahesaja aastaga kõrbeks, kus ei saa enam midagi kasvatada.“ Singla avaldas aga lootust, et probleem on lahendatav ja selleks ongi oluline korraldada selliseid üritusi, nagu Northern Roots.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (16)