Rühm USA kirjanikke kaebas kiibitootja Nvidia kohtusse, süüdistades ettevõtet nende loomingu ebaseaduslikus kasutuses. Väidetavalt treenis suurfirma oma tehisaru illegaalse veebiarhiivi Anna’s Archive andmetel, vahendab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.
Vanas Egiptuses oli Thoth, Kreekas Athena ja Apollon, Põhjalas Odin jne. Sarnaseid tegelasi, kellele omistati õppimise ja teadmiste valvaja roll, esines paljude rahvaste mütoloogiates. Õppimist hinnatakse praegugi erilise hoolega ja sellele on püütud tagada võrdlemisi eraldiseisev puutumatus. Näiteks kui lähed raamatupoodi ja loed raamatut ostmata sellest peatüki või kaks või piilud ühistranspordis üle võõra õla tema ajakirja.
Ühiskonnas puudub nende tegude suhtes reeglitele osutamise refleks. Põhjus on selles, et õppimist peetakse fundamentaalseks ühiseks hüveks ja teadmisi mittekonkureerivaks ressursiks, milles ühe edu pole teisele kaotus. Kui sõber loeb minu õpikust, ei kannata minu õppeedukus, aga kasvavad raamatu kasulikkus ja kogukonnas teadmiste omanike arvukus.
Haritus on ühiskonnale sedavõrd väärtuslik, et see lunastab teadmiste otsija väikese patu info hankimisel. Õpetliku sisu kirjutaja vaatenurgast on seis isegi põhimõttelisem. Kirjatükil on väärtus vaid siis, kui seda loetakse. Kuigi ta peab ka sööma, on looja sisemiseks ajendiks olla kuuldav. Laos tolmu koguv raamat on õnnetus. Seevastu lugeja ahmitud raamat, isegi kui ta selle eest midagi ei maksnud, täidab ikkagi oma eksistentsiaalse eesmärgi.
Nõustume sõnatus arusaamises, et õpetatud ühiskond on parem kui harimatu, isegi kui tee selleni hiilib mõnikord kassaaparaadist mööda. Akadeemilises ja teadusmaailmas on omavahel artiklite ja raamatute koopiate vahetamine avalik saladus. Infoajastu lisas uue tõhususega teavet vahendavad veebikeskkonnad.
Neist kuulsaimad on 2011. aastal Alexandra Elbakyani loodud Sci-Hub ja 2022. aastal sellele järgnenud Anna’s Archive. Leidub teisigi analoogseid keskkondi. Enamik on kantud motivatsioonist pääseda juurde teadmistele, mille loomine on pea alati rajanenud avalikul rahal, aga mille leviku kontroll asub eraettevõtete käes.
Viimasele ei saa ette heita kapitalismi truismi, et hind sõltub turu vajadusest. Nagu tõdetud, teadmiste levik ja olemasoleva teadmise arendamine on ühiskonnale väga väärtuslik. Akadeemia pole aga kuigi raharikas. Pealegi tundub paradoksaalne, et nii autorid kui ka lugejad on enamasti samal pool, st sama teabeloojatest ja -tarbijatest süsteemi liikmed, tihti isegi otsesed kolleegid. Rääkimata õppejõudude kui õpikute koostajate ja neid lugevate üliõpilaste orgaanilisest koostööst, kui vaid ei oleks kommertskirjastuste lõksu.
Erinevalt ilukirjandusliku žanri kirjanikest saavad akadeemilised autorid harva autoritasu. Tavaliselt maksavad nad töö avaldamisele peale. Kui napi eelarvega tudengid või teadlased väldivad kassat ja külastavad piraatlikke teabeallikaid, ollakse riidlemisel võrdlemisi ettevaatlikud. Autor pole ilmselt raha kaotanud, aga lugeja on teadmisi juurde saanud. Selles nähakse vähem vargust kui turutõrget, milles teadmised on sattunud liiga kõrgete kulude vangi.
Võib isegi ära tunda fundamentaalse protestiliikumise tunnusjooni, milles haritud ühiskonna ideaal seatakse ärimudelitest kõrgemale. Akadeemilist piraatlust võrreldakse Robin Hoodi eeskujuga, mida ühiskond millegipärast kasutab isegi lastele õigluse ja kodanikualgatuse õpetamise näidetes. Tagamõte on inimlik ja eesmärgiks sotsiaalne areng.
Moraalsest kalkulaatorist hakkab tõusma suitsu, kui vaese tudengi asemel loeb piraat-PDF-i koopiat triljoni dollari korporatsioon. Hiljuti levis kuuldus, et nelja triljoni dollari börsiväärtusega Nvidia pöördus varem mainitud “Anna arhiivi” poole, soovides saada võimalikult kiire ühendusega juurdepääsu sealsele teabele.
See olevat kirjas piraatliku sisu hoidja vastu alanud kohtutoimikus. Juhul kui sõnum vastab tõele, poleks üllatumiseks siiski põhjust. Sarnaseid kahtlustusi on esitatud teistelegi suurtele TI-arendajatele. Masinate õpetamiseks on vaja õppematerjali. “Anna arhiiv” olevat vastu tulnud ja andis juurdepääsu umbes 500 terabaidi suurusele andmekogule.
Näide esitab puremiseks sotsiaalse pähkli. Uues olukorras toimuval võitjateks ja kaotajateks ümbermängimisel on mitu huvipoolt, mõned väga suure mõjujõuga. Arusaadavalt pole TI-mudeli õpetamine võrdsustatav ühiskonna liikmete eneseharimisega. Sellise väärtuskonflikti jaoks pole kujunenud teatud andestavat leebust. Pigem reageeritakse reflektoorselt rikaste võetud eriõiguste vastase vimmaga. TI-arendajad on kommertsettevõtted, mille intellektuaalse võimekuse kasv pole vähemalt tänases arusaamises võrreldav sotsiaalse arenguga.
Teisalt, peagi võidakse ühiselt soovida kõige targemat TI-d. Inimesed kogusid teadmisi, et ühiskonnas edukalt toime tulla. Tehisintellekt pole veel piisavalt arenenud, et mõista oma sotsiaalset rolli ja hinnata normide eiramise tagajärgi. Kuna töö olemus seisneb inimeste vajaduste lahendamises, on aga kliendi huvides, et teenindajal oleks parim võimalik haridus.
Juhul kui TI peaks kunagi inimesi tänastes töödes asendama, oleks kõigi huvides, kui see teaks, kuidas edendada inimeste heaolu. Võib-olla mõeldakse välja isegi mütoloogilised TI-st kaitseinglid.
Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates “Portaal”.