Maailm on jätnud ajutiste veekriisideajastu selja taha ja jõudnud mitmel pool püsiva veepankrotini. Kui veevarusid tarbitakse kiiremini, kui need taastuda jõuavad, annab see pöördumatu hoobi paljudele ökosüsteemidele ning ohustab ka inimeste toidujulgeolekut ja linnade jätkusuutlikkust, kirjutavad ÜRO Ülikooli teadlased värskes uuringus.
Peaaegu pool maailma elanikkonnast kannatab igal aastal vähemalt ühe kuu tõsise veepuuduse käes. Teadlaste hinnangul pole enam tegu ajutise probleemiga, vaid püsiva pankrotiga. Sellega viitavad nad kroonilisele seisundile, mis tekib siis, kui mõnes piirkonnas tarbitakse vett kiiremini, kui looduslikud protsessid seda asendada suudavad. See tähendab, et veevarudele tekkinud kahju on muutunud pöördumatuks, vahendab The Conversation.
Hiljutine uuring tõi esile, et looduslik veeringlus on lakanud paljudes paikadest toimimast ega suuda enam taastada veevarude ajaloolist taset. Veepankrotti iseloomustavad ka kuivavad veehoidlad, üha sagenevad metsatulekahjud, tolmutormid ja ulatuslikud ikaldused.
Maapind vajub
Üks tõsisemaid ja sageli märkamatuks jäävaid veepankroti tagajärgi on maapinna vajumine. Kui põhjaveekihtidest pumbatakse välja rohkem vett, kui sinna tagasi voolab, kaotab maapind osa oma kandevõimest ja tiheneb. Protsess on sarnane käsna kuivamisega, mis tõmbub kokku ja kaotab võime vett uuesti endasse imeda.
Uuringu kohaselt on põhjavee ülemäärane ammutamine põhjustanud maapinna vajumist üle maailma enam kui kuuel miljonil ruutkilomeetril. Neis piirkondades elab kokku ligi kaks miljardit inimest. Teadlased toovad näitena Mexico City, kus maapind vajub ligikaudu 25 sentimeetrit aastas. Sarnased probleemid kimbutavad Aasia suurlinnu, nagu Jakartat, Bangkokki ja Ho Chi Minhi, kus vajumine ohustab infrastruktuuri ja suurendab üleujutuste riski.
Oht julgeolekule
Kõige rohkem vett kasutatakse põllumajandussektoris, mille vajadused moodustavad umbes 70 protsenti kogu magevee kasutusest. Uuringu kohaselt toodetakse pool maailma toidust piirkondades, kus veevarud on juba praegu ebastabiilsed või vähenevad. Suure veepuuduse küüsis kannatab ligi kaks miljonit ruutkilomeetrit niisutatavat põllumaad.
Oluline roll on ka kliimamuutustel. Temperatuuritõus muudab põuad pikemaks ja tõsisemaks. Näiteks pidi põuaga aastatel 2022–2023 rinda pistma kokku üle 1,8 miljardi inimese.
Teadlased hoiatavad, et veenappusega kaasneb toiduainete hinnatõus, hüdroenergia potentsiaal jääb kiduma ning see võib vallandada rändelaineid ja konflikte. Näiteks puhus veepuudus lõkkele poliitilised pinged Iraani pealinnas Teheranis ja tekitas vaidlusi Ameerika Ühendriikide seitsme osariigi ning Mehhiko vahel, kui palju igaüks Colorado jõe vett kasutada võib.
Looduslik “säästukonto” on tühi
Teadlased võrdlevad veeringet rahandusega, kus sademed moodustavad sissetuleku ja veetarbimine väljamineku. Praegune olukord meenutab säästude ehk põhjaveevarude kontrollimatut laristamist. Lisaks on inimesed viimase 50 aasta jooksul hävitanud üle 4,1 miljoni ruutkilomeetri märgalasid, mis on justkui looduslikud puhastusjaamad ja veehoidlad.
Olukorra muudab veelgi täbaramaks sademetehulga paigutine vähenemine ja mitmel pool oluliste magevee reservuaaridena toimivate liustike sulamine. Samal ajal kasvab linnade, tööstuste ja serveriparkide laienemise tõttu nõudlus puhta vee järele.
Lahendused nõuavad süsteemset muutust
Uuringu autorid rõhutavad, et veepankroti ületamiseks tuleb kasutada finantskriiside seljatamiseks kasutatud võtteid. Esmalt tuleb tunnistada, et bilanss on paigast ära, ja teiseks seada veekasutusele piirangud, mis oleks kooskõlas veevarude tegeliku taastumimääraga.
Teadlased soovitavad keskenduda looduskapitali taastamisele, sealhulgas märgalade kaitsmisele ja jõgede seisukorra parandamisele. Samuti ei pääse nende hinnangul investeeringutest veekasutuse tõhususse ja praegused põllumajanduskultuurid tuleks välja vahetada vähem veenõudlike sortide vastu
Oluline roll on ka kaugseirel, mis võimaldab reaalajas jälgida põhjavee taset, maapinna vajumist ja liustike seisundit. See peaks andma otsustajatele veevarude haldamiseks täpsema info.