Riigikogu keskkonnakomisjon algatas uuesti jäätmekäitluse korraldamisega seotud eelnõu muutmise. Uute muutuste eesmärk on tagada valdkonna konkurentsivõimelisus, ütles keskkonnakomisjoni juht Yoko Alender (Reformierakond) intervjuus Vikerraadiole.
Euroopa Kohtu eelmisel nädalal ilmunud hinnangust selgus, et omavalitsuste in-house hangete tingimuste hindamisel tuleb arvestada kontserni koondkäivet ning müügipiiranguid ei ole lubatud vältida turupõhise tegevuse viimisega tütarettevõtetesse. Otsus puudutab eelkõige avalikus omandis kontserne, millel on samaaegselt nii in house-tegevus kui ka turupõhine äritegevus tütarettevõtete kaudu.
Selle muudatuse eesmärgiks on vältida ebaseaduslikku riigiabi, kuna varasemalt in-house tehingu puhul hanget ei korraldatud.
Alender selgitas Vikerraadiole, et komisjonis arvestati Euroopa Kohtu võimaliku hinnanguga juba ka jõustunud jäätmeseaduse arutelus.
“Tegelikult sisetehingute teema tõusetuski juba kogu selle jäätmereformi väljakujundamisel. Põhimõte, mida siis muudeti, et eraldati ära kaks protsessi. Kui varem omavalitsused hankisid suurt kompleksteenust, kuhu käis vedu, käis käitlus, siis nüüd tehti selgemaks need reeglid, et oleks vedu eraldi. Kuna nimelt tänu komplekssusele selles valdkonnas meil konkurents hakkas Eestist täitsa ära kaduma ja tänu sellele olid hinnad tõusmas,” sõnas Alender.
Alenderi sõnul on nüüd algatatud seadusemuudatuse eesmärgiks toetada konkurentsivõimelisemat jäätmekäitlusturgu. Samas oli see eesmärk keskkonnakomisjonis püstitatud ka esialgsele seadusemuudatusele.
“Me täpsustasime lihtsalt detaile. Nüüd tuli see Euroopa lahend, mis tegelikult toetab meie lähenemist konkurentsi juurde tuua. Aga loomulikult see teema on ju arutluse all mitmetes kohtades Euroopas ja erinevate riikide praktika näitab, et kui suudame konkurentsi juurde tuua, siis me tegelikult saame ka paremad hinnad,” selgitas Alender.
Praegu on Eesti jäätmeveo turul sama hästi kui kahe ettevõtte monopol, aga neid ettevõtteid võiks Eestis olla kümmekond, ütles kliimaministeeriumi asekantsler Ivo Jaanisoo ERR-ile varem.
“Kõik, mis toetab seda konkurentsi on parem ja viib parema teenuseni ja tegelikult need munitsipaalettevõtted saavad ju loomulikult ka edaspidi lihtsalt võrdsetel tingimustel samuti osaleda,” leidis Alender.
Jäätmereformiga on kavas suurendada ja tõhustada olmejäätmete ringlusesse võtmist. Praegu võetakse uuesti kasutusele ligikaudu 40 protsenti olmejäätmetest, kümne aasta pärast peaks sama number olema 65 protsenti.