Esimesed Rootsi vangid saabuvad Tartu vanglasse selle aasta teises pooles ning sellega seoses plaanib vangla ka töötajaid juurde värvata.
Uusi vanglatöötajaid ei värvata siiski enne, kui Eesti ja Rootsi on mõlemad lepingu kinnitanud, märkis Tartu vangla juht Merle Ulst.
“Me oleme täna arvestanud sellega, et teise poolaasta alguses esimene kinnipeetav võiks meile jõuda, kui ratifitseerimine läheb planeeritult, kuid rõhutan seda, et nad tulevad etapiviisiliselt ehk ei tule kõik korraga,” rääkis Ulst.
Praegu on Tartu vanglal komplekteeritud 160 ametikohta. Kui rendivangla täies mahus tööle hakkab, on vanglal plaanis juurde värvata ligikaudu 250 teenistujat.
Ulst selgitas, et need, kellel on soovi rendivanglas töötada, peavad olema empaatiavõimelised ja heas füüsilises vormis. Suhtlus Rootsi vangidega toimub inglise keeles.
“Ma ütleks, et suuri erinevusi igapäevases vangivalvuritöös ei tule, küll aga nad peavad olema valmis arvestama kultuurilise erinevusega,” sõnas Ulst.
“Ja me näeme ka oma ridadesse neid inimesi, kellel ei õnnestu 2026. aastal pärast gümnaasiumi või kutsekooli ajateenistusse minna,” lisas vanglajuht.
Kõik vangivalvurid läbivad viiekuulise valvuriõppe oma töökohal ning valvuri baaspalk Tartu vanglas on sellest aastat 2400 eurot, ütles Ulst.
Uute töötajate värbamine võib osutuda vajalikuks alles selle aasta lõpus või järgmise alguses, nentis justiitsministeeriumi vanglate osakonna asekantsler Rait Kuuse.
“Meile tullakse täna tööle ja tuuakse ühe põhjendusena kandideerijate hulgas ka seda, et see rendivangla mõte või plaan kõnetab neid just selle tõttu, et see on midagi teistsugust ja inimesed nagu näevad seal võimalust ka ametialaselt ennast arendada,” märkis Kuuse.
Kuuse selgitas, et Eestisse ei tooda terrorismikuritegudes kinnipeetavaid, naisi, alaealisi, psüühiliste häiretega inimesi ega riigivastastes kuritegudes süüdimõistetuid. Kokku plaanitakse Tartusse etapiviisiliselt tuua 600 Rootsi kinnipeetavat.
“Täna Tartu vanglas on kinnises osas ca 250 kinnipeetavat juba praegu, nemad siis liiguksid teistesse vanglatesse ja siis nende asemele tuleksid Rootsi kinnipeetavad,” lisas asekantsler.
Rootsi kinnipeetavad Eestis ei vabane, vaid mõni kuu enne karistuse lõppemist viiakse nad tagasi Rootsi, sõnas Kuuse.
“Küll aga selle karistuse kandmise ajal, kui nad on Eesti kinnise vangla territooriumil Tartus, siis on kohapeal ka paarkümmend Rootsi ametnikku igapäevaselt, kes aitavad ja nõustavad ka Eesti ametnikke,” ütles vanglate asekantsler.
Tartu vangla pakub rendivangla valvuritele ka inglise keele koolitust.