Mullu alustatud riikliku krediidiregistri loomisel ei ole pangad ja inkassofirmad jätkuvalt kokkuleppele jõudnud, kas register peaks sisaldama ka inkassosse jõudnud võlanõudeid. Riigikogu rahanduskomisjoni liikme Maris Lauri sõnul peaks krediidiregistri eelnõu siiski valmima kevadise istungjärgu jooksul.
Pangad soovivad, et loodav krediidiregister hakkaks sisaldama infot ka inkassofirmadele müüdud võlanõuete kohta, sest nende hinnangul saaksid muidu hättasattunud kliendid üha uusi laene võtta. Inkassofirmad seisavad sellele aga vastu.
Teisipäeval toimunud rahanduskomisjoni istungil inkassofirmadega ei jõutud jätkuvalt lahenduseni.
Maris Lauri (Reformierakond) sõnul oli komisjonis arutelu all kolm võimalikku lahendust.
Esimene neist, mille pakkusid välja inkassofirmad, muudaks maksehäireregistri kohustuslikuks. Sellega rahanduskomisjon Lauri sõnul nõus ei ole, kuna see oleks nende hinnangul liigne reaktsioon ning ülereguleeriks valdkonda.
Lauri arvates võiks selleks vajalike seaduste ning regulatsioonide muutmisteks minna aasta-kaks ning lisaks tuleks luua vastav tehniline lahendus. See pole tema hinnangul aga mõistlik.
Teisena oli arutelu all rahandusministeeriumi algses seaduseelnõus välja pakutud lahendus, mille järgi peaks inkassofirmad edastama krediidiandjatele laenukohustuslaste andmed, mis nendeni laenu üleostes jõuavad.
Kolmanda võimaluse pakkus Lauri sõnul komisjonile välja Eesti finantsvaldkonna ettevõtteid koondav FinanceEstonia. Selle järgi peaks inkassofirmad tegema laenu omastades registrisse märke “nõue loovutatud” ning see jääks registrisse kuni aastaks üles.
Sellise lahenduse probleemiks oleks Lauri hinnangul tõik, et kui laenukohustuslane saaks võla klaaritud, jääks märge kas jätkuvalt üles või peaks inkassofirma selle käsitsi maha võtma.
Lauri leidis, et sellise lahenduse puhul on küsimuseks, kuidas seda tehniliselt lahendada. Tema sõnul seovad inkassofirmad mitmed laenukohustused kokku ning sellest võiks tekkida täiendavat segadust.
Positiivse krediidiregistri eesmärk on anda inimese tegelikust maksevõimest selgem pilt, et ta ei saaks end lõhki laenata. Register peaks koondama teavet inimese kõigi rahaliste kohustuste kohta, olgu selleks kodu- või tarbimislaenud, autoliisingud, järelmaksud või ka kiirlaenud.
Valitsus algatas krediiditeaberegistri eelnõu mullu kevadel ning see läbis juunis esimese lugemise. Möödunud aasta lõpus saatis rahandusministeerium kõigile osapooltele tagasiside andmiseks eelnõu kavandi. See nägi ette, et ka inkassofirmad peaksid loodavale krediiditeaberegistrile info enda hallatavate eraisikute laenulepingute kohta edastama.
Rahanduskomisjonis teisipäevasel konsultatsioonil lahenduseni ei jõutud ning seaduseelnõu läheb tagasi ministeeriumisse, et saada täiendavaid täpsustusi ning juriidilist hinnangut.
Lauri hinnangul peaks seadus valmima riigikogu kevadise istungijärgu jooksul.