Black Country, New Road saavutas rahvusvahelise tuntuse osana Londoni uuest alternatiivmuusika lainest, mille silmapaistvateks nimedeks on ka Black Midi, Fontaines D.C. ja The Last Dinner Party. Muusikaväljaanne The Quietus on nimetanud Black Country, New Roadi koguni „maailma parimaks bändiks“, tõstes esile nende erandlikku positsiooni kaasaegsel muusikamaastikul.
Ansambli debüütalbum „For the First Time“ (2021) ühendas jazzi, post-roki ja klezmeri (Kagu-Euroopa juutide rahvamuusika) mõjud. Bändi esikalbumi kohta kirjutas Kaspar Kütt selle ilmumisaastal Areenis: „Haruldane debüütplaat, mis ilmub ansamblilt, kes on väga noor, aga juba teab oma tugevusi ega pelga tulevikku vaadata. Tuleb ainult imestada ja ootama jääda, millega Black Country, New Road edaspidi hakkama saab, sest juba on raske esikplaati ületada.“
Debüütalbumile järgnenud „Ants From Up There“ (2022) liikus art-rock’i ja kammerpopi radadele. „Black Country, New Road jätkab oma teekonda veelgi tugevama teise albumiga,“ kirjutas omakorda Paul Sild 2022. aastal Areenis.
Pärast solist-kitarrist Isaac Woodi lahkumist seisis bänd silmitsi näiliselt võimatu ülesandega – kirjutada tuuritamiseks täiesti uus kava. Tulemuseks oli album „Live at Bush Hall“ (2023), mida The Guardian nimetas oma viie tärni arvustuses „maagiliseks taassünniks“.
Bändi värskeim stuudioalbum „Forever Howlong“ (2025) on taaskord algusest üles ehitatud teos. „Forever Howlong“ ammutab inspiratsiooni folgist, kammerpopist ja progerokist. Album kinnitab bändi loomingu keskset tõde: ükski Black Country, New Roadi plaat ei kõla nagu eelmine ning keegi teine ei kõla nagu nemad.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare