Nõusolekupõhisele käsitlusele üleminek on põhimõtteline väärtusotsus. Nõusolekuseaduse vastuvõtmine annab selge sõnumi, et seksuaalne enesemääramine ja kehaline puutumatus on Eestis kaitstud, kirjutab Helen Saarnik.
Nõusolekuta seksuaaltegevus peab olema üheselt mõistetavalt karistatav. Lastekaitse liit peab oluliseks, et karistusseadustikus sätestatud seksuaalse enesemääramise vastased süüteod viiakse vastavusse Istanbuli konventsiooniga, sest selline lähenemine annab seksuaalvägivalla ohvritele tõhusama kaitse, vastab tänastele ühiskondlikele hoiakutele ja kaasaegsele seksuaalharidusele ning on juba paljudes noorte- ja teistes ühiskonnagruppides mõistetav ja aktsepteeritud. Seetõttu on ka edaspidi seaduse eesmärki ja sõnumit võimalik selgelt ja üheselt kommunikeerida.
Istanbuli konventsiooni artikkel 36 sätestab, et nõusolek seksuaalseks vahekorraks peab olema antud vabatahtlikult ja lähtuma inimese vabast tahtest. Konventsioonis ning selle järelevalveorgani GREVIO raportites rõhutatakse, et liitunud riigid peaksid eelistama jah-mudelit.
Lastekaitse liit toetab nõusolekuseaduse jah-mudelit, kuna see vastab kõige paremini Istanbuli konventsiooni regulatsioonile, annab seksuaalvägivalla ohvritele tõhusama kaitse ja on kooskõlas ühiskondlike hoiakute ja kaasaegse seksuaalharidusega.
Lastekaitse liit soovib eraldi rõhutada, et nõusolekupõhine käsitlus ei ole üksnes karistusõiguslik muudatus, vaid laiem väärtuspõhine valik, millel on oluline ennetav mõju, millele on viidanud ka Euroopa Parlamendi 2025. aasta ülevaade (Understanding and Raising Awareness on Sexual Consent).
Vägivalla ennetamine ei saa tugineda üksnes karistusõigusele, sest hoiakud, mis puudutavad teise inimese piire ja vastastikust austust, kujunevad välja juba varases eas. Seetõttu on äärmiselt oluline, milliseid sõnumeid edastab riik oma õigusruumi kaudu lastele ja noortele nende õiguste, kehalise puutumatuse ja enesemääramise kohta.
Lapse õiguste seisukohast on keskne, et riik kujundab õigusraamistiku, mis toetab varajast teadlikkust, selgeid norme ja üheselt mõistetavaid väärtusi. Nõusolekupõhine käsitlus loob arusaadava raamistiku, mille kohaselt on seksuaaltegevus lubatav üksnes juhul, kui kõik osapooled on selleks vabatahtlikult ja teadlikult nõus. Selline lähenemine toetab laste ja noorte õigust kasvada keskkonnas, kus nende kehalisi ja isiklikke piire austatakse ning kus vastutus ei ole asetatud vägivalla ohvrile.
“Teadlikkuse suurendamine, ühiskondlik arutelu ning selge õiguslik sõnum aitavad kujundada hoiakuid, mis vähendavad vägivalla normaliseerimist.”
Samuti on nõusolekupõhine regulatsioon kooskõlas riiklike strateegiliste eesmärkidega, mis rõhutavad ennetuse olulisust ning vägivalla varajast ärahoidmist. Teadlikkuse suurendamine, ühiskondlik arutelu ning selge õiguslik sõnum aitavad kujundada hoiakuid, mis vähendavad vägivalla normaliseerimist ja vaikimist selle ümber. Õigusruumil on siin normiloov roll, see mitte üksnes ei reageeri toimunud rikkumistele, vaid kujundab ka ühiskondlikke arusaamu sellest, milline käitumine on vastuvõetav ja milline mitte.
Meie hinnangul peegeldab nõusolekupõhine käsitlus juba praeguseid ühiskondlikke hoiakuid ning noorte seas levinud väärtusruumi, kus vastastikune austus ja teise poole selge heakskiit on enesestmõistetavad. Sellest tulenevalt toetab seadusemuudatus nii lapse õiguste kaitset kui ka pikaajalist vägivallaennetust, tugevdades sidusalt karistusõiguslikke, hariduslikke ja väärtuspõhiseid meetmeid.
Oluline arvestada ka laste ja noorte endi vaadetega, sealjuures on lastekaitse liidu lapse õiguste saadikud rõhutanud järgmist:
“Lastekaitse liidu lapse õiguste saadikud toetavad lastekaitse liidu seisukohta karistusseadustiku muutmise osas. Meie hinnangul on tegemist olulise sammuga, mis näitab, et Eesti ei ole ajale jalgu jäänud ning et riigi eesmärk on kaitsta inimesi, sealhulgas lapsi ja noori. See seadusemuudatus saadab ühiskonnale selge sõnumi, et seksuaalvägivalla ennetamine ja sellest rääkimine ei ole häbiasi ning et seksuaaltervis ja isiklikud piirid ei ole tabuteemad. Samuti loob see kindla raamistiku, mis näitab, et neid teemasid võetakse tõsiselt ning nendega tegeletakse päriselt, mitte ainult sõnades.” (Lastekaitse liidu lapse õiguste saadikud, 2 tüdrukut ja 2 poissi vanuses 16–17 aastat)
Nõusolekupõhisele käsitlusele üleminek on põhimõtteline väärtusotsus. Seaduse vastuvõtmine annab selge sõnumi, et seksuaalne enesemääramine ja kehaline puutumatus on Eestis kaitstud ning et vastutus seksuaalvägivalla eest lasub alati teo toimepanijal.
Seaduse vastu võtmata jätmine jätaks kehtima õigusraamistiku, mis ei vasta rahvusvahelistele kohustustele ega toeta piisavalt laste ja noorte õigust kasvada keskkonnas, kus nende piire austatakse ja väärkohtlemist ei normaliseerita.