Riigikogu kiitis kolmapäeval heaks hoiu-laenuühistu seaduse muudatused, mis peaksid tugevdama hoiustajate säästude kaitset ning looma finantsturul selgemad ja õiglasemad reeglid.
Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann ütles riigikogus, et hoiu-laenuühistu seaduse muudatused aitavad kaitsta hoiustajate varalisi õigusi senisest tõhusamalt ja tagada, et finantsjärelevalve raha hoiustavate ettevõtjate tegevuse üle on tõhusam.
“Praegu toimivad paljud hoiu-laenuühistud sisuliselt nagu pangad – kogutakse hoiuseid ja makstakse intressi –, kuid ilma pankadele kehtiva järelevalve ja tagatisteta. See on loonud olukorra, kus paljud heausksed hoiustajad ei pruugi endale teadvustada, et erinevalt pankadest ei ole ühistutes hoitavad hoiused riiklikult tagatud,” ütles Akkermann.
Kui pank läheb pankrotti, saavad hoiustajad oma raha kuni 100 000 euro ulatuses tagasi, aga kui hoiu-laenuühistu läheb pankrotti, võivad hoiustajad oma rahast ilma jääda. Muudatuste eesmärk ongi seda probleemi lahendada.
Edaspidi peab ühistu, kes soovib hoiuseid kaasata, tegutsema panga või ühistupangana ning alluma finantsinspektsiooni järelevalvele.
“See tagab ka hoiustele riikliku kaitse. Ühistud, kes seda ei soovi või ei suuda, saavad jätkata muude finantsteenustega, näiteks laenude andmise või makseteenustega, kuid ilma hoiuseid kaasamata,” sõnas Akkermann.
Otsuse, kuidas jätkata, peab hoiu-laenuühistu tegema hiljemalt 2027. aasta 1. jaanuariks.
Aivar Kokk (Isamaa) soovitas riigikogus seadusemuudatusele vastu hääletada. Ta ütles, et hoiu-laenuühistute probleemid on teada, kuid muudatus tekitab neid juurde.
Kokk tõi välja, et kuna seaduse kohaselt pole hoiu-laenuühistutel alates 1. oktoobrist enam õigust uusi hoiuse- ega laenulepinguid sõlmida ega olemasolevaid pikendada, tahavad paljud hoiustajad korraga oma raha enne tähtaega välja võtta ja see tekitab niinimetatud pangajooksu.
Varro Vooglaid EKRE fraktsioonist pidas küsitavaks, kas ettevõtlusvabaduse piirang, mida eelnõu ette näeb, on kooskõlas põhiseadusega ning kas see on reaalselt vajalik. Tema hinnangul võiks hoiustajate huve kaitsta ka vähem ettevõtlusvabadust riivavate meetmetega, muu hulgas tõhusama järelevalvega.
Seadusemuudatuste poolt hääletas 52 riigikogu liiget, vastu oli 20 ning erapooletuid ei olnud.
Eestis on hoiu-laenuühistutel üle 12 000 liikme ja ligi 100 miljoni euro väärtuses hoiuseid.