Kliimaministeeriumis on valmimas määrus, mis reguleerib tulevikus metsastamise toetuse andmist eramaa omanikele, et suurendada nii metsamaa osakaalu kui ka tagavara. Eesti Keskkonnaühenduste Koja hinnangul peaks aga riik seesuguse toetusmeetme asemel ostma endale looduskaitseliste piirangutega eramaid.
Metsastamise toetuse eesmärk on kaasa aidata puude istutamisele eraomandis olevale mittemetsamaale. Keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) metsaosakonna juhi Gunnar Reinapu sõnul on toetuse summa ühe hektari kohta suurusjärgus 1500 eurot. Metsastamiseks sobilikku maad on hinnanguliselt paarikümne tuhande hektari jagu.
“Aga nii paljuks raha ei jagu ja metsastada saab minu hinnangul kuskil paari tuhande hektari kandis. Metsastada on mõeldud just sellist maad, kus mets annab rohkem väärtust kui põlluharimine – kas need alad on siis võstastunud, madala tootlikkusega või kasutusest väljas olevad maad,” selgitas Reinapu.
Toetust hakkab tulevikus andma KIK, kaasatud on ka metsaühistud.
Metsastamise toetust on Eestis jagatud ka paarkümmend aastat tagasi. Võrreldes toonasega ei kirjuta valmiv toetusmeede eraomanikel ette, mitu rida leht- või okaspuid istutada tuleb.
“Praegu oleme käitunud natukene targemalt ja andnud võimaluse kohapeal metsaühistutel ja maaomanikel ise otsustada, kuidas ja mismoodi nad seda elurikkamat metsa ja lõpuks ka kvaliteetsemat puitu seal maa peal saavad. See peab olema igale maale erinev lähenemine ja seepräast ongi need metsaühistud head abimehed,” rääkis KIK-i metsaosakonna juht.
Keskkonnaühenduste koda on aga sesukohal, et eelnõus kavandatud kujul võiks toetuse jätta loomata, sest praeguse plaani keskmes on metsastada elurikkad ja poollooduslikud rohumaad.
“Sellised kooslused on väga liigirikkad põllumajandusmaastiku elustiku poolest. Kui sinna nüüd kunstlik mets peale rajatakse, siis nende liikide elupaik halveneb. Selle toetuse abil ei rajata sellist elurikast puistut, mis toetaks liigirikkust, vaid just selline monokultuurne istandik. Seal liikide elupaikasid ei ole, see on selline ühetaoline puupõllu sarnane koht,” rääkis Eestimaa Looduse Fondi metsaekspert Eliisa Pass.
Passi sõnul võiks plaanitavat toetusraha kasutada hoopis looduskaitseliste piirangutega eramaade riigile ostmiseks. Praegu on piirangutega eramaade omandamise järjekorras 462 kinnisasja kogupindalaga ligi 5500 hektarit.
“See tagaks eraomanikule kindluse, et ta ikkagi enda, näiteks metsa eest, kui raiuda ei tohi looduskaitselistel põhjustel, siis ta saab selle eest väärilise tasu,” lisas Pass.
Reinapu sõnul on ostmismehhanismid olemas ja selleks on ka raha planeeritud. Eesti Maaülikooli tenuuriprofessor Reimo Lutter ütles aga, et metsamaa pindala väheneb mitme tegevuse tulemusena ja metsastamise toetus eelnõus kirjeldatud kujul on pigem positiivne asi.
“Enamasti need väheväärtuslikud maad, kus põllumajanduslikku tegevust ei toimu, hakkavad looduslikult metsastuma ja need on enamasti siis pajud, lepad, mille puhul, kui me kunagi soovime sealt puitu saada, on see madala kvaliteediga puit, millest ongi võimalik saada kütte- või hakkepuitu. Metsastamine on teadlik ja suunatud tegevus, kus me saame kasvama panna väärtuslikumad puuliigid, millest tulevikus on võimalik valmistada kestvustooteid,” selgitas Lutter.
Metsastamise toetuse määrus peaks lõpliku lihvi saama lähiajal.