„Mul on enda nimistus ja Laagri perearstikeskuses väga head ja toredad patsiendid, kellest osasid aga ma lihtsalt aidata ei saa muuga, kui öelda, et minge tasuliselt psühhiaatri vastuvõtule, sest tasuta st tervisekassa rahaga ei võeta,“ kirjutab Sadrak.
Arsti sõnul mõtleb ta õudusega, kui vastuvõtule tuleb lapsevanem oma väikelapse vaimse tervise murega, et ei saa neid aidata, sest e-konsultatsiooni lastepsühhiaatrile taotledes tuleb vastuseks, et uuringuid on lapsele vaja, kuid puudub ressurss.
„Aga perearstidel, lapsevanematel ja lapsel peab ressurssi olema, et hakkama saada?“ imestab arst.
„Ma ei taha, et ükski laps jääks abita. Lapse pere selle pärast laguneks, lapsevanemate vaimne tervis kannataks. Lapse abi saamine – teenused, mis tema kasvamist ja arenemist toetaksid – hilineks. Ma ei taha, et tervisekassa selliste vastuste eest maksaks, kus ma reaalselt abi lapse ja tema pere jaoks ei saa. Ma ei taha, et ma pean ütlema perele, et jah laps vajab abi, aga Eesti riigis seda ei saa – ressurssi pole. Ma ei taha öelda, et minge tasuliselt või kuskile teise Eesti otsa,“ jätkas Sadrak.
Perearstide selts on Sadraku sõnul koolitanud ise oma meeskondadesse vaimse tervise lisapädevusega õdesid, kes lihtsamate asjadega saaks aidata, samuti toetanud psühhiaatria e-konsultatsiooniga/saatekirjaga erialaks muutumist, et neil resurssi veidi vabaneks. Ka on enda peale võetud laste ath, depressiooni ravi pikendamine, lisaks on täiskasvanute psühhiaatriast väga palju tulnud neile töölauale juurde. Korduvalt on kohtutud ka psühhiaatrite seltsiga.
„Aga sellest kõigest on vähe,“ märkis Sadrak.
Tema sõnul nii enam edasi ei saa. „Kõik Eesti lapsed väärivad abi ja toetust ja kui seda riik ei suuda pakkuda, siis tuleb see kõva häälega välja öelda, et (laste) vaimses tervises on teatud seisundis ja diagnoosid sellised, mille puhul riik abi ei suuda pakkuda,“ sõnas arst.
„Ma tegelt ei taha, et riik nii ütleks – ma tahaks, et ütleks, et iga laps/inimene on oluline,“ lisas ta.
Sadraku sõnul tuleb midagi ette hakata võtma. „Näiteks, kui perearst saab vastuse tervisekassa rahastusega partnerilt, et ressurssi pole ja lapsevanem saab tasulise aja, siis riik maksab selle kinni. Või kehtestatakse reegel, et kõik (laste)psühhiaatrid peavad töötama tervisekassa lepinguga vähemalt poole ajast,“ tõi Sadrak näiteid. „Või kuna paljudel juhtudel on häda hoopis psühholoogide puuduses, ei saa uuringuid ja diagnostikat piisava kiirusega teha – äkki saab uuringute tegijate ringi laiendata.“