Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud hoiu-laenuühistu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse, mille eesmärk on suurendada hoiu-laenuühistute läbipaistvust ja liikmete aktiivsust ning suunata ühistud suurema järelevalve all toimivasse panga- või ühistupanga vormi. Praegu hoiu-laenuühistute tegevus finantsjärelevalvele ei allu.

Peab olema piisavalt vahendeid

Menetluse käigus tehtud muudatustega nähakse ette nõuded hoiu-laenuühistule, kel peab olema stressiolukorras piisavalt vahendeid, et hoiuseid 60 päeva jooksul välja maksta. Seaduse kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister kehtestada hoiu-laenuühistute likviidsusriski maandamise täpsema korra, sealhulgas täpsustada likviidsuspuhvri koosseisu ja suurust.

Seadusega nähakse ette sätted, mis reguleerivad liikme ja liikmeks saada sooviva isiku õigust saada ühistu kohta teavet. Hoiu-laenuühistud peavad viima oma tegevuse mitme uue kõrgendatud nõudega kooskõlla hiljemalt tänavu 1. oktoobriks.

Muudatus näeb ette, kui hoiu-laenuühistu soovib jätkata krediidiasutuse, makseasutuse või krediidiandjana, peab ta esitama Finantsinspektsioonile hiljemalt 2027. aasta 1. jaanuariks vastava tegevusloa taotluse.

Kui hoiu-laenuühistu ei ole taotlust tähtajaks esitanud või Finantsinspektsioon on keeldunud talle tegevusluba andmast, peab ta vastavalt sätestatud tähtaegadele lõpetama olemasolevatele liikmetele hoiustamistehingute, makseteenuste osutamise või tarbijakrediidi väljastamise.

Reform viiakse ellu kolmes etapis 2026–2029

Esimeses etapis keelatakse uute ühistute asutamine ja hoiuseintresside reklaam, samuti tõstetakse uutele liikmetele sisseastumis- ja osamaksu. Teises etapis piiratakse volitamist, laenu- ja hoiuselepingute sõlmimist, tugevdatakse liikmete õigusi ning karmistatakse juhtimis- ja kontrollinõudeid.

Kolmandas etapis peavad hoiuseid kaasata soovivad ühistud oma tegevuse ümber korraldama ühistupangaks ja taotlema Finantsinspektsioonilt tegevusluba. Võimalik on jätkata tulundusühistu vormis ka makseasutuse või krediidiandjana. Tegevuse lõpetajad peavad sellest otsusest ametlikult teada andma.

Läbirääkimistel võtsid sõna Aivar Kokk Isamaa, Varro Vooglaid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Annely Akkermann Reformierakonna fraktsioonist. Seaduse vastuvõtmist toetas 52 ja selle vastu oli 20 riigikogu liiget.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare