„Me ilmselt ei saa midagi, kui ma ei otsusta kasutada liigset tugevust ja jõudu, kus me oleks ausalt öeldes peatamatud. Aga ma ei tee seda,“ ütles Trump Davosis publikule rääkides Gröönimaa-küsimusest. „See on ilmselt kõige olulisem avaldus, mille ma tegin, sest inimesed arvasid, et ma kasutan jõudu. Ma ei pea jõudu kasutama. Ma ei taha jõudu kasutada. Ma ei kasuta jõudu.“
Olenemata sellest, et ta välistas jõu kasutamise, väitis ta, et ükski teine riik peale USA ei saa Gröönimaad kaitsta ja tegi üleskutse alustada viivitamatult läbirääkimisi oma eesmärgi saavutamiseks.
„Ainult Ameerika Ühendriigid saavad kaitsta seda hiiglaslikku maamassiivi, seda hiiglaslikku jäätükki, seda arendada ja parendada ning muuta selle selliseks, et see oleks hea Euroopale, turvaline Euroopale ja hea meile,“ ütles Trump.
Oma kõnes kritiseeris Trump Taanit, kuna too keeldus loovutamast kontrolli Gröönimaa üle, nimetades riiki tänamatuks. Ta väitis, et Taani on USA-le võlgu, sest nad kaitsesid riiki teise maailmasõja ajal.
USA kontroll Gröönimaa üle ei kujutaks endast ohtu NATO-le, vaid tugevdaks allianssi, väitis Trump. Samuti hoiatas ta NATO liitlasi, kes on tema Gröönimaa-püüdluste vastu.
„Me tahame maailma kaitsmiseks tükikese jääd, aga nad ei anna seda meile. Me pole kunagi midagi muud palunud,“ sõnas Trump. Seega neil on valik. Nad võivad öelda „jah“ ja me oleme selle eest väga tänulikud. Või nad võivad öelda „ei“ ja me mäletame seda.“
Trump märkis ka kõnele järgnenud küsimuste ja vastuste voorus, et NATO on kohelnud USA-d väga ebaõiglaselt. Tema sõnul on aeg, et NATO astuks Gröönimaa-küsimuse osas samme, kuna USA aitab neid Ukraina-küsimusega.
Hiljem kohtus Trump NATO peasekretäri Mark Ruttega, mille järel teatas Trump, et nad on loonud raamistiku tulevaseks kokkuleppeks Gröönimaa suhtes. „Selle kokkuleppe alusel ei kehtesta ma tariife, mis pidid jõustuma 1. veebruaril,“ kirjutas ta.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (4)