Maailm linnastub, linnastuvad ka liblikad. Nüüd selgub, et igas linnas linnastuvad liblikad natuke isemoodi.
Rahvusvaheline teadlasrühm uuris kahte liiki liblikaid: võrkvaksikut ja kollakat aasasilmikut. Esimene neist on öö-, teine päevaliblikas.
Sami Kivelä Soomest Oulu Ülikoolist ja ta kolleegid mitmelt Euroopa maalt, nende seas Toomas Tammaru Eestist Tartu Ülikoolist, kogusid geeniandmeid enam kui 600 liblikalt, kes püüti mitmeist Euroopa paigust, nii linnast kui ka maalt.
Uuritud Eesti liblikad olid kõik võrkvaksikud ja pärit Haaberstist, Karilatsist, Paldiskist ja Tartust.
Liblikate geenivariante tuvastati valitud genoomikohtadest, ilma kogu genoomi järjeldamata.
Kivelä, Tammaru ja teised kaasautorid kirjutavad Londoni Kuningliku Seltsi toimetistes, et liblikad ei ole eri linnades elamiseks kohastudes läbi teinud päris ühesugused geenimuutusi võrreldes maale elama jäänud liigikaaslastega: ei saa alati esile tuua ühist linnastunud liblikate geenimuutuste paketti, mis sisaldaks universaalset retsepti õhusaaste, killustunud rohealade ja muude linnaoludega kohanemiseks.
Pigem tekivad maalt linna kolinud liblika-populatsioonidel vajalikud geenimuutused iga juhtumi korral algusest peale uuesti ja pisut isemoodi.
Eriti tugevalt olid linnadevahelised geenierinevused väljendunud just kollakatel aasasilmikutel, küllap seetõttu, et need liblikad ei võta ette pikki lende ja nii on nende geenid juba linnalähedastes maapiirkondadeski elades üle Euroopa üsna erisugused.
Võrkvaksikud on liikuvamad ja nende geenid on geograafiliselt juba ette ühtlasemad. Nii olid küllaltki ühesugused ka Euroopa linnade võrkvaksikute geenid. Kuid ka võrkvaksikute juures võis ise linnades märgata mõningaid isesuguseid muutusi.
Võib ehk piltlikult öelda, et evolutsioon suudab vajaduse korral igal üksikjuhtumil uuesti jalgratta leiutada, küll mõningase konstruktsioonilise varieeruvusega, ehkki päris otseses mõttes ei ole liblikatel nagu kaladelgi jalgratast vaja.
Teisalt osutavad võrkvaksikute ja kollaste aasasilmikute vahel ilmsiks tulnud erinevused, et päris ühtemoodi linnastumine eri liikidel ei käi ja et hea on tunda ka seaduspärasusi, millest need erinevused välja kooruvad.
Pildil on kollakas aasasilmik.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.