USA president raputas eelmisel nädalavahetusel taas rahvusvahelist kaubandust avaldusega, et alates 1. veebruarist kehtestataks 10 protsendiline tollimaks kõigile USAsse eksporditavatele kaupadele nendest Euroopa riikidest, mis ei toeta tema plaane Gröönimaa omastamiseks.
Alates 1. juunist võib see määr tõusta 25 protsenti ja kehtida seni, kuni saavutatakse poliitiline kokkulepe Gröönimaa täielikuks omandamiseks. Eile sõnas Trump, et ta oma ähvardust siiski täide ei vii. Samas ei saa kunagi kindel olla, kuna Trump taas oma arvamust muudab.
Sellesse Trumpi «musta nimekirja» kuuluvad Taani, Norra, Rootsi, Prantsusmaa, Saksamaa, Ühendkuningriik, Holland ja Soome.
Esmapilgul võib see 10 protsendiline tariif tunduda ajutise läbirääkimistaktika või poliitilise survemeetmena. Ometi on sihikule jäänud riigid ühed olulisemad Eesti kaubandus- ja tarneahelate partnerid. See tähendab, et Eestile võivad tollid kaudselt üle kanduda aeglasema ekspordi ja majanduskasvu, väiksemate tööstustellimuste, jahtuva tööturu ning aeglustuva palgakasvu kaudu.
Millised on tagajärjed Eestile?
Millised oleksid Eestile reaalsed tagajärjed, kui USA kehtestaks lühiajaliselt täiendava 10-protsendilise tariifi? Eristada saab kolm võimalikku stsenaariumi: negatiivset, neutraalset ja suhteliselt positiivset.
Halvimal juhul kukuks Eesti SKP 2,1 protsendipunkti. Negatiivne stsenaarium tugineb üsna rangele eeldusele, et Eesti eksport nimetatud kaheksasse Euroopa riiki kukuks samas suurusjärgus kui tariifid kasvavad, ehk umbes 10%. Selline löök viiks Eesti SKP kasvust ligikaudu 2,1 protsendipunkti.
Juba enne Trumpi avaldusi prognoosis Citadele, et Eesti majandus kasvab tänavu umbes 2,3 protsenti, kuid selle stsenaariumi korral aeglustuks kasv ligikaudu 0,2 protsendini. Teisisõnu satuks Eesti majanduskasvu asemel sisuliselt stagnatsiooni. See aga kajastuks vältimatult ka tööturul.