Euroopa Keskpanga (EKP) ökonomistide 25. septembril avaldatud blogipostitus „When groceries bite“ (eesti k „Kui toidupood hammustab“) analüüsib toiduainete hinnatõusu rolli euroala inflatsioonis. Kuigi üldine inflatsioon on normaliseerunud ja langenud keskpanga 2% eesmärgi lähedale, püsib toiduainete hinnatase endiselt kõrgel.

EKP analüütikute sõnul maksavad tarbijad euroalal toidu eest praegu ligikaudu kolmandiku (ca 33%) rohkem kui enne 2019. aasta lõppu. Riikide vahel on aga märkimisväärsed erinevused.

Postituses toodud graafik toob selgelt esile Eesti erakordselt kiire hinnatõusu. Ajavahemikul 2019. aasta lõpust kuni 2025. aasta augustini on toiduhinnad Eestis kerkinud 57%, mis on euroala kõrgeim näitaja. Meile järgnevad teised Balti riigid, kuid sealgi pole hinnatõus nii kõrge olnud. Skaala teises otsas on Küpros, kus sama perioodi hinnatõus oli 20%.

Analüüsi kohaselt on hinnatõusu taga mitu tegurit. Aastatel 2021–2023 oli peamiseks põhjuseks Venemaa sõda Ukrainas, mis kergitas järsult energia (eriti gaasi) ja väetiste hindu. See mõjutas eriti tugevalt just Balti riike.

Viimasel ajal on aga esile kerkinud uued tegurid. Nende hulka kuuluvad nii tööjõukulude kasv kui ka kliimamuutustest tingitud globaalsete toormehindade tõus. Keskpank toob näidetena Lõuna-Hispaania põuad, mis tõstsid oliiviõli hinda, kui ka ebasoodsad ilmastikuolud Aafrikas, mis kergitasid kohvi ja kakao hinda.

EKP eksperdid toovad blogipostituses välja ka kolm põhjust, miks nad soovitavad pöörata toiduhindadele erilist tähelepanu.

  1. See mõjutab kõiki ja kujundab ootusi. Toiduained moodustavad euroala inflatsioonikorvist ligi 20% ning kuna inimesed käivad poes sageli, märkavad nad toiduhindade muutusi eriti teravalt. See mõjutab nende inflatsioonitaju ja -ootusi rohkem kui harvemini ostetavate kaupade hinnad.

  2. See tabab valusamalt madalama sissetulekuga peresid. Vaesemad leibkonnad kulutavad suurema osa oma sissetulekust toidule. Seega on toiduainete kallinemise mõju neile ebaproportsionaalselt suur, mis võib omakorda tekitada survet palgatõusuks.

  3. Oluline majandusnäitaja. Toiduhindade areng aitab keskpangal mõista, kas hinnatõusu taga on ajutine šokk või pikaajaline ja püsiv tegur, näiteks kliimamuutus.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada

Kommenteeri
Loe kommentaare (29)