Eesti on toetanud Ukrainat alates Venemaa täiemahulise agressioonisõja algusest 2022. aastal rohkem kui 1,1 miljardi euro ulatuses, millest ligi kolmveerandi moodustab sõjaline abi.
“Alates 2022. aasta algusest oleme Ukrainale sõjalist abi andnud 805 miljonit eurot, sealhulgas õpetanud välja umbes 1500 Ukraina sõdurit. Kui sinna sisse lugeda kaitseväe Ukraina abistamisega seonduvad kulud, siis kokku 815 miljonit eurot,” ütles kaitseministeeriumi pressiesindaja Ines Edur. See 10 miljonit on läinud mitmesugustele kuludele, mis on seotud abi Ukrainasse toimetamisega.
Riigikantselei andmeil on Ukrainale antud sõjalisest abist üle 400 miljoni kulunud laskemoonale, vahendas pressiesindaja Liisa Tagel.
Varasemalt on teada, et Eesti andis Ukrainale juba enne Venemaa sissetungi 2022. aasta 24. veebruaril USA-lt soetatud tankitõrjesüsteeme Javelin ja nende rakette ning hiljem mitukümmend 122-millimeetrist ja 155-millimeetrist haubitsat ja laskemoona nendele, lühimaa õhutõrje raketisüsteemi Mistral laskeseadeldised ja raketid, tankitõrjemiine, tankitõrjegranaadiheitjaid, miinipildujaid, erinevaid käsitulirelvi koos laskemoonaga, sõidukeid, sidetehnikat, meditsiinitarvikuid, isikukaitsevahendeid nagu kiivrid ja kuulivestid, talvevorme ning kuivtoidupakke.
Lisaks on Eesti panustanud NATO koordineeritavasse programmi PURL 10 miljonit eurot. Selle vahenditest ostavad Euroopa riigid Ameerika Ühendriikidelt relvastust, mis antakse edasi Ukrainale.
Kahe miljoni euroga on Eesti osalenud Eesti initsiatiivil Euroopa Liidus käivitatud kahe miljoni mürsu algatuses.
Eesti koos Luksemburgiga juhib ka Ukraina toetamiseks moodustatud IT-koalitsiooni, millega liitunud 18 riigi peale kokku on Ukrainat toetatud rohkem kui 1,3 miljardi euroga. Eesti panustas 2025. aastal IT-koalitsiooni kaudu 8,75 miljonit eurot, mis sisaldab 3,5 miljoni euro väärtuse Starlinki sidesüsteemide soetamist Ukrainale ning lisaks ka vastavalt Ukraina vajadustele IKT-varustust. Eesti on koalitsiooni toetanud ka personaliga – 2024. aastal kaitseinvesteeringute keskuse (RKIK) hankspetsialisti kaasamisega ja 2025. aastal küberväejuhatuse eksperdiga.
Eraldi tõid nii riigikantselei kui ka välisministeeriumi esindajad välja, et eelmisel aastal oli Eesti sõjaline abi Ukrainale 0,35 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP) ning 2025. aasta sõjalisest abist oli enamus Ukraina vajadusi arvestades Eesti kaitsetööstuselt ostetud vahendid, kokku 95 miljoni euro eest. Peamiselt tarniti Ukrainale droone ja muud prioriteetset sõjavarustust.
Eesti muu abi ületab veerand miljardit
Välisministeeriumi pressiesindaja Brita Kikase esitatud andmete kohaselt on Eesti eraldanud Ukrainale ja selle kodanikele koos alanud aastal plaanitava abiga kokku vähemalt 370 miljonit eurot.
Sellest suurima osa moodustab arengukoostöö raames antud abi, mida on 251 miljonit eurot.
Sinna alla paigutub 166,4 miljoni euro väärtuses hüvitisi ja toetusi Ukraina sõjapõgenikele, kes on saanud Eestilt ajutise kaitse. 130 miljonit sellest on kasutatud juba 2022. aastal. Lisaks on Eesti eraldanud ka 23,5 miljonit sõjapõgenike majutamise kuludeks. Ehkki summad on suured, on näiteks Ukraina sõjapõgenike käitumist uurinud Tartu Ülikooli professor Raul Eamets juba 2023. aastal öelnud, et Eestisse saabunud Ukraina sõjapõgenikud ei ole Eesti majandusele koormaks, vaid panustavad selle arengusse, kuna on valdavas osas tööle asunud.
Arengukoostöö all arvestatakse ka Eesti antud 14,7 miljonit eurot ukrainlaste hariduse toetuseks, 12 miljonit Ukraina eelarvetoetuseks, 11,5 miljonit kulud avaliku ja kolmanda sektori võimekuste tõstmiseks ning 3-5 miljoni euro suuruseid panuseid veel mitmesse eri valdkonda.
Arenguabi kõrval eraldi arvestusena on Eesti andnud Ukrainale 31,7 miljoni euro väärtuses humanitaarabi; 85,6 miljonit finantsinstitutsioonidele ning umbes kolm miljonit energiasektori toetuseks.
Kikas rõhutas aga siinkohal, et lisaks eeltoodud andmetele on Eesti inimesed Ukrainat toetanud ka erinevate organisatsioonide ja kodanikualgatuste kaudu, samuti on abi andnud Eesti omavalitsused.
Täpsemad abinumbrid plaanib välisministeerium kokku saada hiljemalt aprillis.
Ukraina abi kohta andmeid koondava Kieli Instituudi andmeil oli Eesti eelmise aasta 31. oktoobri seisuga andnud või lubanud anda Ukrainale 1,17 miljardi euro eest abi, millest sõjalist abi ühe miljardi väärtuses. Sellest on Eesti juba andnud Ukrainale abi kokku 930 miljoni euro väärtuses, sealhulgas sõjalist abi 860 miljoni euro eest.