Tallinna Ülikooli teadlaste kordusuuring näitab, et pealinna kogukonnaaedades kasvatatud puu- ja köögiviljad ei sisalda tervisele ohtlikke aineid, kuid sealseid saadusi süües tuleb kinni pidada lihtsatest hügieenireeglitest.
Linnaaiandus ja kogukonnaaiad on Tallinnas kanda kinnitanud, ent sageli saadab rohenäppude tegevust hirm liikusest tingitud saaste ees. Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi keskkonnakorralduse dotsent Piret Vacht uuris kolleegidega, kas tiheda liiklusega magistraalide läheduses kasvanud toit on söögikõlbulik.
“Tallinna keskkonna- ja kommunaalamet on juba hulk aastaid sellel silma peal hoidnud, et saaksime täie kindlusega kogukonnaaiandust propageerida,” selgitas dotsent saates “Huvitaja”. Uuringusse kaasati kuus aeda, millest kaks olid lasteaedade õppeaiad. Töörühm kogus nii mulla- kui ka taimeproove ja uuris nii pestud kui ka pesemata taimi.
Kastipeenrad maandavad riske
Uuringus keskendusid teadlased eeskätt raskmetallidele. Raskmetallid on jälgelemendid, mis kuhjuvad erinevatest saasteallikatest mulda. Pikaajalisel akumuleerumisel võivad need olla inimese tervisele kahjulikud. Analüüsid tõid aga häid uudiseid. “Mulla raskmetallide tulemused olid tegelikult päris head,” kinnitas Piret Vacht. Üksikutes proovides esines neid veidi rohkem.
Heade tulemuste üks peamisi põhjuseid peitub muutunud aianduspraktikas. Enamik kogukonnaaedu on kolinud peenrakastidesse. “Kuna paljud on kolinud kastidesse, ei ole ajaloolise saaste probleem kogukonnaaedades väga aktuaalne,” ütles Vacht.
Kahtlusi on tekitanud ka linnaaedades kasutatav muld, ent teadlase sõnul on see hirm asjatu. “Seda tehakse kalmistu- ja haljastusjäätmetest. Seda testitakse periooditi ja tasemed on täitsa korralikud. Enamik kogukonnaaedu kasutabki seda,” lisas dotsent. Raskemetalle seal ebanormaalsetes kogustes ei leidu.
Õhusaastest pole pääsu
Kuigi muld on puhas, peavad linnaaednikud arvestama õhusaastega. Saasteallikaid on linnas mitmeid. Lisaks heitgaasidele peab tänapäeval mõtlema ka näiteks rehvipurule ja teekattest pärit tolmule. “Enamasti on kõik väga hästi. Tunda annab aga õhusaaste mõju – taimede üleloputamine enne söömist on väga tervitatav,” sõnas Piret Vacht.
Eriti vastuvõtlikud on pikaajalised kultuurid. “Mõned üksikud taimed, näiteks piparmünt, on saanud palju rohkem saastet kui teised ürdid või köögiviljad,” märkis Vacht.
Samuti on probleemiks puuviljad. Mõnes piirkonnas, näiteks Lasnamäel, on teadlased tähele pannud, et eriti tuntav on just puuviljade peale kogunev saaste. Lahendus on aga lihtne.
“Me ei ole küll uurinud kogu Tallinna õunu, vaid võtnud proove eelkõige Lasnamäelt, Vormsi rohealalt, kus on toidusalu. Sealt oli väga hästi näha, et õhusaastekoormus oli tegelikult väga suur. Kui aga pesemine oli tehtud, olid kõik tasemed täiesti normaalsed,” lisas Vacht. Sarnaselt peaks pesema alati kesklinnas kasvanud salatit, ürte ja teetaimi.
Mida ja kuhu istutada?
Kuigi toit on ohutu, tasub saastunumates piirkondades valida teadlikumalt, mida täpselt kasvatada. “Õhusaaste korral võiks lehtköögivilju vähem kasvatada ja eelistada pigem porgandit, tomatit ja muid juurvilju,” soovitas Piret Vacht. Piirkonnas, kus on teada, et mullasaaste võib olla probleemsem, oleks targem eelistada hästi kiirekasvulisi lehtköögivilju.
Puhtama õhuga piirkondades on valikuvabadus suurem. “Piirkonnas, kus on õhk veidi puhtam, võib julgelt ürdid kasutusele võtta,” sõnas dotsent.
Kokkuvõttes on linnas kasvatatud toit võrreldav poekaubaga. “Ka põllumajanduskeskkonnas on alati küsimus, milliseid taimekaitsevahendeid on kasutatud või kas põld on suure tee ääres olnud. Need riskid on samamoodi olemas kõige puhul, mis meile poest müüakse,” nentis Piret Vacht.