Haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) põhikooli lõpetamise uues korras on koolide jaoks palju segast ning kogenud koolijuhi Tarmo Looduse (pildil) ja koolijuhtide ühenduse juhi Urmo Uibolehe hinnangul võib lõpuni läbimõtlemata reformi tagajärjel sadakond noort jääda koolikohast üldse ilma.
Sarnaselt varasema põhikooli lõpetamise korraga, tuleb muutunud süsteemis läbida kooli õppekava ja sooritada lõpueksamid. Seni pidi lõpetaja, kelle lõpueksami tulemus jäi alla 50-protsendise lävendi, läbima paarinädalase täiendõppe ning tegema seejärel ka järeleksami.
Uue määrustiku järgi peab lõpetaja alla lävendi sooritatud õppeainete ning puudulikult läbitud ainete puhul läbima täiendava õppetöö ehk ettevalmistava õppe. See kestaks terve aasta.
Määrustiku järgi on põhikooli kohustus sellist täiendavat õppetööd pakkuda ning kui see õpilasel läbida õnnestub, saab ta põhikooli lõpetada.
Koolijuhtide sõnul on muudatustes mitmeid lahtisi otsi
Tartu erakooli direktori ja koolijuhtide ühenduse juht Urmo Uiboleht ütles Vikerraadio “Reporteritunnis”, et koolides tekitavad ebakindlust HTM-i segased sõnumid.
“Kõik [põhikooli lõpuklassi õpilased] justkui lõpetavad, aga siis tuleb ikkagi, et päris kõik ei lõpeta. Et kui ei lõpeta, kuidas siis see õppimine edasi toimub. Sest me oleme samal ajal ju käivitanud ka reformi, kus 18-aastaste kooliskäimine on seadustatud,” sõnas Uiboleht.
Pikaaegse Viljandi kutseõppekeskuse direktori Tarmo Looduse sõnul tekitab kutsekoolidele samuti muret HTM-i plaanide ähmasus.
“Kogu see pakett, mis ühel õppeaastal toimub, peaks õppeaasta alguses valmis olema ehk me tegelikult ju planeerime kutsehariduses vähemalt kahte aastat ette kogu aeg,” ütles Loodus.
Tema sõnul on kutseõppekoolidel samuti probleemiks, et veel pole HTM koolidele saatnud riiklikke õppekavasid, mille järgi koolid järgmisel õppeaastal õpilasi vastu võtma peaksid.
“Eelmine aasta, kui riik kehtestas 14 õppekava, siis see juhtus 4. aprillil. Sellel aastal ma tean, et see 19 õppekava eelnõu on ministeeriumis kooskõlastusringil tagasi. Aga millal see vastu võetakse, me täna ei tea. Kogemus on, et kui me esitame ministeeriumile õppekava, siis see käib kaks-kolm korda edasi-tagasi ministeeriumi ja kooli vahel,” selgitas Loodus.
Vastuvõtust võib edaspidi puududa inimlikkus
Lisaks on mõlema koolijuhi sõnul jäänud ebaselgeks, kuidas täpselt peaks uuendatud sisseastumise infosüsteem (SAIS) töötama.
“Paar päeva tagasi hakkas haridus- ja teadusministeerium jagama koolidele ka ligipääsu selle uuele süsteemile. Demokeskkond on seal kasutatav, aga ei ole me veel aru saanud kõigest, mida see uus SAIS meile siis võimaldab. Aga kogu vastuvõtt tuleb selles infosüsteemis nii ära kirjeldada, et iga õpilane saab aru, mida ta valib, kuhu ta läheb, millised õigused tal on, millised kohustused tal on,” selgitas Loodus.
Tema sõnul ei ole SAIS iseenesest suurem probleem, vaid pigem tuleb programmi sisestada palju erinevaid andmeid.
Uibolehe arvates võib infosüsteemi miinuseks olla inimlikkuse vähenemine, sest tehnoloogia koostatud nimikirjas ei ole sisseastumisvestlusel nii suurt osakaalu.
Koolijuhtide sõnul on nende peamine soov võtta muudatustega aeg maha. Nende sõnul peaks koolisüsteemi muudatused tegema enne uue õppeaasta algust ehk siis kõnealused muudatused oleks pidanud olema kõigile teada 2025. aasta 1. septembriks.
“Kõik see tundub nagu eksperimenteerimine meie noorte ja lastega,” sõnas Loodus.
“On kahju, kui paarkümmend või sadakond noort kiirustades ja lõpuni läbimõtlemata reformi pärast sügise hakul päris täpselt ei tea, kus ja kuidas nende õpitee jätkub,” lisas Uiboleht.
Sama teemat kajastas eelmisel nädalal ka “Aktuaalne kaamera” ning haridusministeerium lükkas siis igasuguse kriitika tagasi.
Ministeeriumi üldhariduspoliitika osakonnajuhataja Ülle Matsin ütles 14. jaanuaril ERR-ile, et määrusemuudatused, mis sätestasid põhikooli lõpetamise uue korra, võeti vastu eelmise aasta lõpus ning tema hinnangul ei saa öelda, et koolidel puuduks selle kohta info.
Uuenduste kehtimahakkamise ajakava ministeerium hoolimata koolijuhtide soovist muuta ei plaani. Matsin märkis, et õpikohustus rakendub sellest kevadest.
Koolijuhtide ühenduse kriitika kohta uute õppekavade valmimise viibimise kohta märkis haridusministeeriumi esindaja, et see protsess tõepoolest alles käib, kuid õpilastele saab neid õppekavasid siiski juba pakkuda.
Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas pole koolijuhtide ja lapsevanemate muredele avalikult vastanud.