Austria põhivõrguoperaator APG tehnikadirektori Gerhard Christineri sõnul sõltub Euroopa elektrisüsteem talvekuudel endiselt tugevalt tuumaenergiast ning ilma selle impordita poleks varustuskindlust võimalik tagada.
“Praegust Euroopa elektrisüsteemi ei ole võimalik talvel ette kujutada ilma tuumaenergia impordita,” ütles Christiner intervjuus väljaandele Selektiv.
Austria on seadnud eesmärgiks toota aastaks 2030 kogu elekter taastuvatest allikatest, kuid tegelikkuses on riik silmitsi kasvava impordivajadusega. Kui 2024. aastal kattis taastuvenergia hinnanguliselt 94 protsenti tarbimisest ja Austria eksportis ligi viis teravatt-tundi elektrit, siis 2025. aastal muutus olukord hüdroenergia väiksema toodangu tõttu vastupidiseks.
Talveperioodil on Austria muutunud netoimportijaks. “Pimedatel ja tuulevaiksetel talvepäevadel on päikese- ja tuuleenergia toodang nullilähedane,” märkis Christiner, prognoosides defitsiidi püsimist vähemalt kuni 2030. aastani.
“Seega propageerime toodet, millel pole turul väärtust neljandiku ajast,” nentis ta.
Üleminek taastuvenergiale on muutnud paljud Euroopa riigid talvel importijateks.
Prantsusmaa oma suure tuumaenergiatootlikusega on endiselt Euroopa suurim eksportija, tarnides sageli mediaankeskmiselt 8000 megavatti. Austria saab lisaenergiat ka Tšehhist.
Christiner märkis, et Euroopa energeetikasüsteem sõltub nende riikide tuumaenergia ekspordist. “Austria füüsiline import talvel sisaldab tuumaenergiat,” tõdes ta, lisades, et see jääb nii lähitulevikus.
Intervjuus käsitleti ka Austria energiaprobleemide rahalist poolt. APG 10-aastane võrgu arengukava, mis ootab regulaatori E-Control heakskiitu, näeb ette üheksa miljardi euro suurust investeeringut ülekandetaristusse aastaks 2035.
Kaugemat tulevikku vaatavad stsenaariumid hindavad Austria kliimaneutraalsele energiasüsteemile ülemineku kogukuluks aastaks 2040 ligikaudu 140 miljardit eurot. Need arvud võtavad arvesse elektrifitseerimisest ja tõhususe kasvust tulenevat elektrinõudluse kahekordistumist, kuigi täpsed tulemused sõltuvad tehnoloogiavalikutest ja tarbimistrendidest.
Christiner kritiseeris poliitilisi viivitusi võrgu laiendamisel, väites, et keskendumine taastuvenergiale ilma vastava taristuta on viinud ebatõhususeni.
Näiteks hinnaerinevused Saksamaaga lähevad Austriale maksma 650 miljonit eurot aastas. Kui lisada ülekoormuse juhtimise ja negatiivse hinnaga päikeseenergia tootmise kulud, ulatub ebatõhususe kogukulu ligikaudu miljardi euroni aastas.
Ta lükkas tagasi üleskutsed ühendada Austria ja Saksamaa elektri hinnapiirkonnad, viidates potentsiaalsetele ülekoormustele ja suurematele ümberjaotamiskuludele Saksamaal, mis ulatuvad juba kahe kuni kolme miljardi euroni aastas.
Christiner pooldas paremat koordineerimist, sealhulgas impordiallikate mitmekesistamist energiasõltumatuse suurendamiseks. “Austria ei suuda saavutada energiasõltumatust,” ütles ta, rõhutades vajadust tugeva Euroopa võrgustiku järele, et pääseda ligi odavaimale saadaolevale elektrile.
Täielik isevarustamine oleks tema sõnul tohutult kallim.