Trump rääkis kõnes oma soovist omandada Taani käest Gröönimaa – mida ta nimetas „väikeseks palveks“ –, Ameerika ja Euroopa panusest NATO-sse, Gröönimaa ja USA ajaloost ning tuuleenergiast Hiinas.

Trumpi kõne on praeguseks juba faktikontrollinud mitmed suured väljaanded. Koondasime Trumpi kõne põhilised valeväited, mille ülemaailmsed väljaanded on kummutanud, ja tõlkisime need eesti keelde.

Väide 1: „Me pole NATO-st saanud mitte midagi peale selle, et oleme kaitsnud Euroopat Nõukogude Liidu ja nüüd Venemaa eest.“

Otsus: vale. Trump eiras asjaolu, et NATO rakendas artiklit 5 pärast 2001. aasta 11. septembri rünnakuid USA vastu.

NATO liitlased osalesid aktiivselt USA nn terrorismivastases sõjas Põhja-Atlandi lepingu 5. artikli alusel, mis sätestab, et rünnakut ühe liikme vastu käsitletakse rünnakuna kõigi vastu. NATO käivitas terrorismivastased operatsioonid, mille raames saadeti Ameerika Ühendriikide kohale radarlennukid ja Vahemerele patrullima mereväeüksused.

Liitlasriigid saatsid Afganistani kümneid tuhandeid sõdureid, sealhulgas 18 000 Taanist, kellest 43 hukkus aastatel 2002–2014, vahendas The New York Times.

Väide 2: „Me andsime Gröönimaa Taanile tagasi.“

Otsus: eksitav. Pärast seda, kui Saksamaa okupeeris Taani teises maailmasõjas, võttis USA enda peale vastutuse Gröönimaad kaitsta ning rajas saarele sõjalise kohaloleku, mis püsib seal seniajani, ehkki vähendatud mahus.

USA ei ole kunagi Gröönimaad omanud ega valitsenud. Seega ei saanud USA seda ka tagasi anda. Trump oli täpsem, kui ta ütles, et teise maailmasõja ajal hoidsid nad ära Saksamaa rünnaku Gröönimaale, kirjutas poliitikateemaliste faktikontrollide väljaanne Politifact.

Väide 3: „Ameerika Ühendriigid tasusid peaaegu 100 protsenti NATO kuludest“.

Otsus: vale. Viimastel aastatel on USA kaitsekulutused moodustanud umbes 70 protsenti NATO riikide kogukuludest. 2024. aastal langes see näitaja 65 protsendile ja eelmisel aastal oli hinnanguliselt 62 protsenti, sest kõik NATO liikmed pidid esimest korda kulutama kaitsele vähemalt kaks protsenti oma SKPst, kirjutas BBC faktikontrollis.

Väide 4: „Nad (teised NATO liikmed – toim.) ei maksnud kahte protsenti, aga nüüd maksavad nad viis protsenti.“

Otsus: eksitav. USA president on küll pannud need riigid kohustuma suurendama kaitsekulutusi, kuid viis protsenti SKPst on pikaajaline eesmärk, mis soovitakse saavutada alles 2035. aastaks. Praegu ei kuluta ükski NATO liige nii palju – isegi Poola, kelle planeeritud kaitsekulutused eelmiseks aastaks olid Reutersi andmetel 4,7 protsenti SKPst.

Liikmesriigid lubasid 2014. aastal tõsta oma sõjalised kulutused kümne aastaga kahe protsendini SKPst. 2016. aastal täitis selle kriteeriumi vaid neli riiki enam kui 30-st. See arv tõusis 2020. aastaks kaheksani, 2024. aastaks 18-ni ja 2025. aastaks 31-ni.

Väide 5: Trump väitis, et tema ametiajal olevat USAsse tehtud „18 triljonit dollarit“ välisinvesteeringuid.

Otsus: vale. Valge Maja koduleheküljel, mis jälgib uusi investeeringuid USA tootmisse, tehnoloogiasse ja infrastruktuuri, on kirjas, et Trumpi valitsusaja investeeringud ulatuvad kokku 9,6 triljoni dollarini. Andmed on viimati uuendatud eelmise aasta novembris. Samuti pole arvutuses ainult välis-, vaid ka erainvesteeringud.

BBC varasema faktikontrolli analüüsi põhjal on ka kodulehel kuvatud arv ülepaisutatud.

Väide 6: Trump ütles, et USAs on „praktiliselt olematu inflatsioon“.

Otsus: vale. 2025. aasta detsembris olid USAs hinnad 2,7 protsenti kõrgemad kui eelmise aasta detsembris (ja 0,3 protsenti kõrgemad kui 2025. aasta novembris).

Väide 7: „Hiina toodab peaaegu kõik maailma tuulikud ja ometigi pole ma Hiinast suutnud leida ühtegi tuuleparki.“

Otsus: vale. Hiinas asub umbes 44 protsenti maailma tuuleparkide koguvõimsusest, millega riik on maailmas esikohal, kirjutas Politifact. Hiina tuuleenergia võimsus on peaaegu kolm korda suurem kui USA-l. Samuti planeerib või ehitab Hiina praegu rohkem uusi tuuleparke kui ükski teine riik maailmas.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (18)