Kui iidsetesse meredesse ilmusid üle poole miljardi aasta tagasi esimesed kalad, siis alguses oli vähemalt mõnel neist neli silma.
Nii väidavad Hiina ja Briti teadlased, kes on uurinud ja tõlgendanud Hiinast leitud 518 miljoni aasta vanuseid fossiile.
Fossiile oli kümme, neid oli kahte liiki, mis mõlemad kuulusid lõuatute kalade müllokunmingiidide sekka.
Müllokunmingiidid on teadusele tuntud umbes sajandivahetusest alates, mil nende fossiile esimest korda sealtsamast Hiinast leiti ja tuvastati. Neid peetakse nüüd ühtedeks varajasemateks selgroogseteks loomadeks maakera ajaloos üleüldse.
Xiangtong Lei ja Sihang Zhang Yunnani Ülikoolist Kunmingis kirjutavad ajakirjas Nature, et kõigil neil fossiilidel oli lisaks pea külgedel asetsenud kahele silmale näha üsna samasuguseid moodustisi ka keset nägu.
Neid moodustisi on paleontoloogid küll ka varem näinud, kuid mitte lisasilmadena tõlgendanud.
Lei, Zhang ja kaaslased uurisid neid struktuure nüüd varasemast põhjalikumalt, muu hulgas mitut tüüpi elektronmikroskoopide abiga, ja leidid neis mitmeid sarnasusi samade fossiilide külgsete silmadega.
Näiteks leidus kesksemates organites valgustundliku pigmentaine melaniiniga tegelevaid melanosoome, rakuorganelle, mida leidub ka selgroogsete loomade silmades.
Neis kesksemates organites võis täheldada ka läätselaadseid struktuure, mis viitavad, et tegu ei olnud lihtsalt valgustundlike täpikestega, vaid nad suutsid tõenäoliselt luua ka ümbruskonnast kujutise. Samasugused läätsed olid olemas ka kalade külgsilmades.
Autorid seostavad müllokunmingiidide keskmised silmad niinimetatud pineaalkompleksiga, kaladel, kahepaiksetel ja roomajatel esineva ajustruktuuristuga, mis on valgustundlik ja nõristab unehormooni melatoniini.
Imetajatel on pineaalkompleksist alles vaid selle ühest osast arenenud käbinääre.
Autorid märgivad, et müllokunmingiididele võis nelja silmaga nägemine hästi ära kuluda, sest nad olid saakloomad paljudele kambriumi ajastu kiskjatele, keda neil tasus siis aegsasti ja selgesti märgata.
Pildil on üks uuritud kalaliikidest Haikouichthys ercaicunensis kunstniku kujutuses.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.