Krõbedate külmakraadidega jahtub tuba kiiremini ja võib tekkida kiusatus ahi tulikuumaks kütta. «Siiski on parem pärast hommikust kütmist lasta kütteseadmel vähemalt kaheksa tundi jahtuda ning õhtul, kui ahi on jahtunud, kütta uuesti. Nii ei tee ahjule kütmisega liiga,» soovitab päästeameti ohuteavituse ja kommunikatsiooniosakonna nõunik Berit-Helena Lamp.
Päästeamet toonitab, et intensiivne kütmine võib osutuda tuleohtlikuks eriti siis, kui küttesüsteem on valesti ehitatud, amortiseerunud või katki, kütteseadmed on halvasti hooldatud või lausa hooldamata. Õnnetus võib juhtuda ka siis, kui küttesüsteem on kuumade pindadele liiga lähedal või selle vastas hoitakse esemeid, mis võivad tuld võtta.
Jälgida tuleb sedagi, et ahju, pliidi, kamina ja katla ukse ees või lähedal ei oleks mööblit, vaipu, küttepuid ega midagi muud kergesti süttivat. Oluline on, et ahjust välja võetud tuhk saaks mittepõlevast materjalist anumas, näiteks plekist ja kaanega ämbris, toast välja ohutusse kohta viidud. Siibrit ei tohi samuti liiga vara sulgeda, sest siis tekib oht vingugaasimürgistuseks.
Kui teil on kodu tuleohutuse osas kahtlusi, on võimalik kutsuda koju päästjad, kes vaatavad ruumid ohutust silmas pidades üle ja annavad soovitusi, kuidas tuleohutust suurendada.
Kui toasooja saamiseks on tarvis kasutada elektrilisi puhureid ja radiaatoreid, tuleb samuti olla ettevaatlik ja jälgida, et seadmetega ei koormataks üle elektrisüsteemi. Elektrilisi soojapuhureid ja radiaatoreid ei tohi riideesemetega kinni katta.