Alustan Terrase loo algusest, kus kirjas lause, et tasuta ühistransport kõlab hoolivalt. Kulla mees, see mitte ei kõla, vaid ongi hooliv! Eelkõige pensionäride ja õpilaste, aga ka nende vanemate ja teiste pereliikmete ja lõpuks kogu ühiskonna suhtes. Järgmisena avastab see ta, et pileti eest ei maksa üksnes väike või vana reisija, vaid kogukond tervikuna riigieelarve kaudu. Jälle õige! Aga ta unustab seejuures, et ühiskonna kohus ongi nõrgemaid hoida ja aidata. Loomulikult tuleb küsida, mis selle raha eest vastu saadakse, nagu ta isegi nutikalt märgib.