«Läbi aegade suurim taliolümpiakoondis tagab keerulistes oludes piisava arvu taustajõude, arvestades, et olümpiamängude tarbeks on rajatud kuus olümpiaküla. Samas tähendab see, et sportlased ja nende tugipersonal paiknevad võistluspaikade lähedal ega pea kulutama väärtuslikku aega sõitudeks Alpide ühest otsast teise,» selgitas Raju.
Nagu kombeks on, võtab Eesti vastu kõik olümpiakohad, mille sportlased on välja teeninud. Kui mõnedes riikides kehtestavad riiklikud olümpiakomiteed atleetidele veel lisanõudeid, et milliseid tulemusi tuleb enne näidata, et nad olümpiakõlbulikuks saaksid, siis Eestis seda kommet pole.
Peetakse kinni põhimõttest, et kui sportlane on rahvusvahelise sõela läbinud, siis kodumaist lisasõelumist ei korraldata. Esiteks soovitakse sportlaste olümpiale viimisega suurendada inspiratsiooni-faktorit ja teiseks tähendab iga olümpial võistlev sportlane delegatsioonile ühte tugipersonali (treener, arst, füsioterapeut, määrdemees) kohta.
Mida suurem tugipersonal, seda hõlpsam on Eesti sportlasi teenindada. Eesti koondise seekordse tugipersonali arv on 47. «Igal juhul vahetame treenereid. Osad tulevad ja osad lähevad. Samuti toimuvad vahetused külade vahel,» sõnas Raju.
Milano Cortina taliolümpiamängud avatakse 6. veebruaril San Siro jalgpallistaadionil Milanos. Eesti sportlased alustavad võistlusi juba kaks päeva varem, sest kurlingu segapaaride turniir läheb lahti 4. veebruaril.