Kuigi riigikogu ja Rootsi parlament pole veel ratifitseerinud Tartu vangla rendilepingut, teeb vanglateenistus juba praegu ettevalmistusi Rootsist võõrvangide siia toomiseks ja ootab neid juba mõne kuu pärast, kirjutab BNS viitega Tartu Postimehele.
Teada on, et lähiajal tuleb värvata üle kahesaja töötaja ning ümber on vaja korraldada ka vanglaruume. Kuid pole teada, kas Eesti vangid tulevikus siia mahuvad.
Esimeste Rootsi kinnipeetavate saabumine on kavandatud teise poolaastasse ning nad jõuavad Eestisse etapiti, kas üksikult või kümneste rühmadena, kvartalis saabub maksimaalselt sada vangi, selgitas Tartu vangla direktor Merle Ulst. «Lepingus kirjas olev 600 kinnipeetavat on maksimaalne võimalik maht, mitte kohustuslik täitumus,» lausus Ulst. «Maksimummahu saavutamine sõltub Rootsi otsustest ja võtab aega ligi aasta, kuna nad saabuvad siia etapi kaupa.»
Tartu vanglas on praegu 300 kinnipeetavat, kohti on veidi üle üheksasaja. Pärast rendilepingu sõlmimist jätkab Emajõelinnas tööd avavangla ja arestimaja. Veel pole teada, kui palju Eesti kinnipeetavaid jääb siia pärast rendilepingu jõustumist.
Varem kehtinud põhimõte, et kinnipeetavad kannaksid karistust rangelt oma piirkonna vanglas, ei ole absoluutne. «Juba praegu paigutatakse Lõuna-Eesti kinnipeetavaid ka Tallinna ja Viru vanglasse, nende paigutamisel lähtume julgeoleku, karistuse ja individuaalsete riskide hindamisest,» ütles Ulst.
Eesti kinnipeetavad paigutatakse teistesse vanglatesse alles pärast rendilepingu ratifitseerimist ja lõplike otsuste langetamist. Ulst rõhutas, et Eesti ja Rootsi kinnipeetavad hoitakse rangelt eraldatult, nad ei puutu omavahel kokku.
Praegu töötab Tartu vanglas ligi 160 inimest. Kui sinna tuuakse kinnipeetavad Rootsist, tuleb juurde palgata veel ligi 250 töötajat. Värbamine ei toimu aga üleöö. «Ligi pool aastat pärast esimeste kinnipeetavate saabumist saame hakkama olemasoleva personaliga,» märkis Ulst.
Vangla direktori sõnutsi sobib vanglatöö nii noortele kui ka karjääripöörajatele. «Põhiliselt vajame valvureid, kuid meil on üle saja erineva ametikoha alates toitlustusest ja majandusest kuni haldus- ja dokumenditööni,» selgitas ta.
Vanglasse tööle asumiseks on oluline hea üldfüüsiline vorm ja laitmatu taust. «Kehaliste katsete normid on kohandatud soo ja vanuse järgi ning on jõukohased keskmiselt aktiivsele inimesele,» lisas Ulst.
Nõutav on keskharidus ja eesti keele oskus, inglise keel on lisaväärtus ning vajadusel pakutakse erialast inglise keele täiendõpet. Kõik valvurid läbivad sisekaitseakadeemia viiekuulise töökohapõhise valvuriõppe. Töö rahvusvahelise taustaga kinnipeetavatega eeldab ka täiendkoolitust ja vajadusel keeleõpet.
Valvuri baaspalk Tartu vanglas on sellest aastast 2400 eurot kuus ning seda makstakse alates esimesest tööpäevast ka neile, kes suunatakse õppima. Töötasu on võimalik suurendada lisavastutuse ja täiendpädevuste kaudu, ka pakutakse staažitasu ja tervisetoetusi.
Ulst rõhutas, et ehitustööd ja suuremad ümberkorraldused algavad vanglas alles pärast rendilepingu ratifitseerimist. «Planeerimistöö käib juba väga detailselt, aga ressursimahukaid ettevalmistusi ei alusta me enne, kui leping on mõlema riigi poolt kinnitatud,» lisas ta.
Praeguse kava kohaselt võiks ratifitseerimine toimuda kevadel ning seejärel algavad praktilised tööd. «Kõik välisvangidega seotud kulud kannab Rootsi riik. Eesti maksumaksja ei tasu sentigi,» rõhutas direktor.
Sügisel Tartus Reformierakonnaga võimuliidu loonud Isamaa esindajad andsid märku, et ootavalt ministeeriumilt rendivangla asjus paremat kaasatust ning kaasarääkimise võimalust. See punkt sai isegi võimuleppesse kirja pandud.
Seni pole Tartu isamaalased aga soovitud kaasatust kogenud, tõdes Isamaasse kuuluv Tartu abilinnapea Priit Humal. «Suhtlust ja infovahetust võiks rohkem olla, pärast novembrikuist rendilepingu ratifitseerimise esimest lugemist pole linnavalitsuse poole ministeeriumist pöördutud,» märkis ta.