Inimese peenise suurus pole oluline vaid partnerivalikul, vaid see toimib ka hoiatusmärgina sookaaslastele. Mehed tajuvad suurema suguelundiga rivaale ohtlikumana, mis aitab vältida liigsete vigastustega lõppevaid füüsilisi konflikte, kirjutavad Austraalia teadlased värskes uuringus.
Evolutsioonibioloogid on pikalt otsinud vastust küsimusele, miks on inimese peenis võrreldes teiste primaatide, nagu gorillade või šimpansitega, sedavõrd suur ja silmatorkav. Seni on valitsenud teaduskirjanduses seisukoht, et peapõhjuseks on naiste juhitud seksuaalne valik. Eelistatakse partnereid, kes paistavad silma parema tervise ja geenidega, vahendavad The Conversation ja Science Alert.
Teadusajakirjas PLOS Biology ilmunud uuring asetab aga teema uude valgusse. Teadustöö autorid näitavad esmakordselt, et inimese suguelundite evolutsiooni suunas ilmselt ka meeste omavaheline konkurents. Uuringu tulemustest selgub, et peenise suurus toimib sotsiaalse signaalina, mis annab rivaalidele märku mehe domineerivast staatusest ja potentsiaalsest võitlusvõimest.
Suguelund nagu hirve sarved
Loomariigis on tavaline, et isasloomad hindavad enne füüsilist vastasseisu vastase tugevust väliste tunnuste põhjal. Punahirve sarvede suurus või sisaliku kurgualuse laigu värvus annab rivaalile infot looma tervisest ja jõuvarudest. Kui vastane tundub liiga tugev, on evolutsiooniliselt kasulikum taanduda ja säästa end vigastustest.
Austraalia teadlaste värske eksperiment kinnitab, et sarnane mehhanism toimib ka meeste puhul. Seejuures on peenisel selle hinnangu juures oluline roll. Uuringus osales üle 800 inimese, kes hindasid arvutiga loodud 343 mehekeha. Mudelid erinesid üksteisest pikkuse, kehakuju ja suguelundi suuruse poolest.
Kui naissoost osalejad hindasid meeste kütkestavust, siis paluti meestel hinnata, kui suurt ohtu kujutaks mudeldatud mees neile kähmluses. Tulemused näitasid selget seost: mehed tajusid suurema peenisega sookaaslasi ohtlikumana. See tähendab teadlaste hinnangul, et evolutsiooniliselt on suguelundi mastaabi funktsioon hoida ära kaklusi, signaliseerides vastasele tema võimalikku üleolekut juba distantsilt.
Anatoomia
Miks peaks aga just see kehaosa viitama mehe löögijõule või agressiivsusele? Uuringu autorid pakuvad välja kaks teaduslikku seletust, miks selline seos evolutsiooni käigus kanda kinnitas.
Esiteks on tegemist hormonaalse signaaliga. Meessuguhormoon testosteroon mõjutab puberteedieas nii suguelundite arengut kui ka lihasmassi kasvu ja üldist agressiivsust. Seega võib suguelundi suurus toimida n-ö ausa signaalina mehe füsioloogilisest seisundist ja testosteroonitasemest.
Teine selgitus puudutab keha stressireaktsiooni. Hirmu või ärevuse korral suunab keha verevarustuse elutähtsatesse organitesse ja lihastesse, et valmistuda põgenemiseks või võitluseks. See reaktsioon põhjustab sageli peenise ajutist kokkutõmbumist. Lõdvas olekus suurem organ võib seega signaliseerida rivaalile madalat stressitaset, enesekindlust ja hirmu puudumist.
Evolutsioon
Uuringu tulemused maalivad pildi evolutsioonilisest koostööst kahe surveteguri pingeväljas. Uuringu autorite hinnangul on inimese suguelundi praegune kuju ja suurus kujunenud tõenäoliselt kompromissina naiste eelistuste ja meeste omavahelisest konkurentsi vahel. Naised valisid partnereid, kes tundusid atraktiivsed, samal ajal kui mehed vältisid konflikte nendega, kelle nn varustus vihjas võitlusvõimele.
Siiski tasub märkida, et kuigi peenise suurus mõjutas meeste ohuhinnanguid, mängisid pikkus ja üldine kehakuju (laiad õlad) selles veelgi suuremat rolli. Küll aga oli suguelundi mõju märgatavam naiste antud atraktiivsushinnangutes, mis viitab, et selle tunnuse peamiseks evolutsiooniliseks mootoriks on olnud siiski naiste valik.
Samuti lisavad autorid, et kuigi uuringu tulemused olid sarnased erineva etnilise taustaga meeste ja naiste seas, ei pruugi need kehtida universaalselt. Teadlased nendivad, et kultuurilised standardid selle kohta, mis on mehelik, on maailma eri paigus erinevad ning need arusaamad muutuvad ka aja jooksul.