Euroopa Parlament võttis neljapäeval vastu resolutsiooni, milles väljendatakse muret Leedu avalik-õigusliku ringhäälingu LRT survestamise pärast ning hoiatatakse riigi demokraatiat ähvardavate ohtude eest.
Resolutsioon, mille poolt hääletas 385 ja vastu 165 vastu parlamendiliiget ning 35 jäi erapooletuks, väljendas solidaarsust Leedu ajakirjanikega, mõistis hukka LRT sõltumatuse õõnestamise katsed ja kritiseeris Leedu parlamendi otsust külmutada ringhäälingu eelarve.
Resolutsioon koostati pärast seda, kui kuus Leedust pärit Euroopa Parlamendi liiget pöördusid kahel korral Euroopa Komisjoni poole, paludes tal hinnata kavandatavaid seadusandlikke muudatusi, mis lihtsustaksid LRT peadirektori vallandamist. Seaduseelnõu pole veel hääletusele pandud.
Dokumendi algatasid viie fraktsiooni liikmed: Rasa Juknevičienė Euroopa Rahvaparteist, Ana Catarina Mendes Sotsiaaldemokraatide ja Demokraatide Progressiivse Liidu fraktsioonist, Dainius Žalimas ja Petras Auštrevičius Uueneva Euroopa (Renew Europe) fraktsioonist, Diana Riba i Giner Roheliste/Euroopa Vabaliidu fraktsioonist ja Konstantinos Arvanitis Vasakpoolsete fraktsioonist (GUE/NGL).
“Euroopa Parlamendi liikmed on mures, et Euroopa riiklikud ringhäälingud on viimasel ajal silmitsi seisnud poliitiliste ja ideoloogiliste rünnakute, laimukampaaniate ning katsetega õõnestada nende sõltumatust ja stabiilset rahastamist,” seisab resolutsioonis, lisades, et teiste riikide kogemused näitavad, et sellised pingutused on sageli esimene samm demokraatia taandarengu suunas.
“Euroopa Parlament esindab nii Leedut kui ka teisi EL-i liikmesriike. See on Leedu rahva valitud institutsioon ja peab reageerima Leedu rahva probleemidele,” ütles resolutsiooni üks algatajaid, Euroopa Parlamendi liige Juknevičienė.
Seadusandjad kritiseerisid LRT seaduse kavandatud muudatuste kiireloomulisust, öeldes, et need ei taga seadusandlikku läbipaistvust, vastutust ja avalikkuse osalemist. Resolutsioonis kutsutakse Leedu seimi üles tagasi lükkama muudatused, mis lihtsustaksid ringhäälinguorganisatsiooni peadirektori vallandamist, ja võtma edasised muudatused vastu alles pärast Veneetsia komisjoni (komisjon tegeleb demokraatia, õigusriigi ja inimõiguste küsimustes riikidele soovituste andmisega – toim.) arvamuse esitamist.
Euroopa Parlament kutsus Leedut üles ka austama Euroopa meediavabaduse seadust, samuti Veneetsia komisjoni ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) meediavabaduse esindaja soovitusi.
Euroopa Parlamendi liikmed kutsusid seimi ja Leedu valitsust üles vähendama poliitilist mõju LRT nõukogule, vähendades poliitilistele ametisse nimetatud isikutele eraldatud kohtade arvu ja kehtestades nõukogu liikmetele selged professionaalsed nõuded.
Resolutsioonis palutakse Euroopa Komisjonil jälgida meediavabadusega seotud arenguid Leedus, hinnata, kas vastuvõetud või kavandatud muudatused on kooskõlas EL-i õiguse ja õigusriigi põhimõttega, ning kasutada olemasolevaid vahendeid, sealhulgas rikkumismenetlusi, mittevastavuse korral.
Resolutsioon järgneb Leedu valitsuskoalitsiooni eelmisel aastal tehtud ebaõnnestunud katsetele muuta kiirmenetluse korras seadust, mis oleks lihtsustanud LRT peadirektori ametist vabastamist. Kui praegu saab direktori ametist vabastada LRT nõukogu 12 liikme avalikul hääletusel kaheksa poolthäälega ning see peab olema avaliku huviga põhjendatud, siis seadusemuudatuse järel piisanuks seitsmest poolthäälest salajasel hääletusel ning otsuse põhjendusel piisanuks kinnitamata aastaaruandele või ametikohustuste ebaõigele täitmisele.
LRT juhtimist asus läbi vaatama seimi töörühm ja eeldatavasti esitab see soovitusi, kuigi ettepanekute vorm ja ajastus on endiselt ebaselged.
Avalikkuse vastuseis kavandatud muudatustele on olnud märkimisväärne. Detsembris kogunes Leedu parlamendi ette muudatuste vastasele meeleavaldusele üle 10 000 inimese.
Lisaks seadusandlikele muredele on seim külmutanud LRT eelarve kolmeks aastaks. Uue korra kohaselt saab avalik-õiguslik ringhääling praegusest väiksema osa tulumaksust ja aktsiisidest.
Mitte kõik Leedu poliitikud ei toetanud resolutsiooni. Euroopa Parlamendi liige, Leedu Põllumeeste ja Roheliste Liidu juht Aurelijus Veryga ütles, et selle autorid levitavad Leedu kohta jama. Välisminister Kęstutis Budrys ütles, et dokument ei kajasta olukorda täielikult, samas kui peaminister Inga Ruginienė väitis, et opositsioonierakonnad kasutavad seda küsimust enda poliitilistes huvides.
Ruginienė ütles, et kui seadusandjad taastavad LRT direktori vallandamiseks enne 2024. aastat kehtinud korra – mis nõuab salajasel hääletusel kahekolmandikulist häälteenamust –, siis rahvusvahelised mured vaibuvad.
Leedu avalik-õigusliku ringhäälingu nõukogu juht ütles, et Euroopa Parlamendi resolutsioon LRT sõltumatuse teemal võib riigis õhutada euroskeptilisi meeleolusid ning väitis, et tegemist on poliitilise iseloomuga dokumendiga.
“Ma pean seda täiesti poliitiliseks ja tunnen teatavat muret, et see võib õhutada euroskeptilisi hoiakuid,” ütles LRT nõukogu esimees Mindaugas Jurkynas reedel teleuudistes. Ta lisas aga, et on selge, et tema arvates kasutavad Leedu opositsioonierakonnad “täiesti tühje argumente”, et radikaliseerida debatti ja kaasata Euroopa institutsioone sisepoliitilistesse vaidlustesse.
Jurkynas ütles, et kui Leedu inimesed hakkavad uskuma, et Euroopa Liidu institutsioonid hakkavad sekkuma – isegi soovituslikult –, öeldes leedulastele, kuidas elada, võib see anda euroskepsisele täiendava tõuke.