Eesti Olümpiakomitee president Kersti Kaljulaid avaldas tänu Eesti Pangale ja Eesti Postile, kes on loonud kauni ja järjepideva traditsiooni anda olümpiakoondiste auks välja meenemünt ja postmark. „Loodame, et Eesti sport kõnetab kõiki inimesi. Ükski sportlane pole jõudnud tippu üksinda. Tema toetajad, lähedased, treenerid on tema selja taga. Enne kui läheme olümpiamängudele, tahan öelda teile kõigile suure tänu selle eest, mis te olete teinud,“ ütles Kaljulaid.
Itaalia suursaadik Eestis, Tema Ekstsellents härra Stefano Catani rõhutas, et Itaalial on taas au korraldada taliolümpiamänge. „Täpselt 20 aastat pärast Torino olümpiamänge oleme uhked, et saame teid Alpidesse kutsuda ning näidata, kui jätkusuutlikud ja kaasaegsed me oleme. Mul on au, et Itaalias korraldatava olümpia puhuks on valminud spetsiaalsed münt ja mark, millega saate osa meie võlust,“ ütles Catani.
Kadri Võsumäe kujundatud esimese päeva ümbrikul ja postmargil on kujutatud erinevaid talispordialasid. „Postmargid jutustavad Eesti riigi kultuurilugu ja talletavad väikeste kroonikatena selle, mis on meie jaoks oluline. Eesti koondise pääsemine olümpiale on juba iseenesest suur sündmus ning margi kujundusel toodud erinevad taliolümpiaalad sümboliseerivad kogu meie koondise osalemist Milano–Cortina mängudel. Rahvusvaheliseks saatmiseks mõeldud mark viib selle loo Eestist välja maailma – kõigi meie sportlaste ja aladega,“ sõnas Omniva juhatuse esimees Martti Kuldma.
Olümpiamüntide emiteerimine on Eesti Panga pikaajaline tava, mis sai alguse juba 1992. aastal. Kokku on keskpank välja andnud 13 olümpiamünti.
Merilin ja Priit Pedastsaare kujundatud münt on inspireeritud olümpialiikumise algsest ideest, et sport ei ole üksnes parimate selgitamine, vaid eri rahvaste, ühiskonnakihtide ja isiksuste kokku toomine. „Kaasatuse teemat on mündil väljendatud visuaalse metafoorina: lumel olev saapajälge meenutav muster on ühtlasi QR-kood, mis suunab EOK kodulehele, sümboliseerides avatust ja ligipääsetavust. Eesti riigivapi kohal paiknev Braille’i kirjas tekst „EESTI VABARIIK“ loob lumesaju efekti. Iga helves on muuseas iseseisev, kuid koos moodustavad nad terviku,“ selgitab Priit Pedastsaar.
XXV taliolümpiamängud toimuvad 6.–22. veebruarini 2026 Itaalias Milano Cortinas. Eesti sportlased osalesid taliolümpiamängudel esmakordselt 1928. aastal Sankt Moritzis. Alates 1964. aastast on Eesti talisportlased võitnud 10 olümpiamedalit (5 kulda, 2 hõbedat, 3 pronksi): Ants Antson (kuld 1964), Allar Levandi (pronks 1988), Jaak Mae (pronks 2002), Andrus Veerpalu (kuld ja hõbe 2002; kuld 2006), Kristina Šmigun (kaks kulda 2006; hõbe 2010) ning Kelly Sildaru (pronks 2022).
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare