Näiteks leidis üks euroskeptiline riigikogu liige paar nädalat tagasi ilmunud välispoliitikat analüüsivas artiklis, et Eesti on sattunud «halli tsooni» ning et Euroopa Liidu ja NATO päevad on loetud. «Mugavusperiood on läbi, mustvalge maailm on lõppenud. Senised geopoliitilised kokkulepped on ammendunud. Uues olukorras ei ole meie boss mitte Ursula von der Leyen, igasugustest Merzidest ja Macronidest rääkimata, vaid Donald Trump,» seisis arvamusloos. Tuleb tunnistada, et selline soov Euroopat ja Euroopa Liitu pidevalt maha kanda ja meid kas Venemaa, Hiina või Ameerika Ühendriikide lipu alla paigutada, on mitte ainult enesehävituslik, vaid ka põhjendamatu. Vaatame siinkohal kasvõi arve: kui Ameerika Ühendriikides on kokku 340 miljonit ja Venemaa Föderatsioonis 130 miljonit, siis Euroopa Liidus elab 450 miljonit inimest. Seega on Euroopa Liit inimressurssi poolest pea võrdne USA ja Venemaa summaga. Kui sinna juurde liita veel ka Euroopa majanduslik potentsiaal, siis näeme, et Euroopa Liidu tähtsuse pisendamine ei ole kohane.
