Saaremaa muuseumis on Saaremaa ajalugu säilitatud tunduvalt suuremas mahus, kui ekspositsioonidest näha saab. “Aktuaalse kaamera” reporter Margus Muld käis koos muuseumi juhiga muuseumi varakambritesse piilumas ja üllatusi oli seal piisavalt.
Kõik see, mida Saaremaa muuseumi ekspositsioonides näha saab on tegelikult siiski ainult museaalide veepealne osa. Hoopis suurem hulk museaale on peidus muuseumi n-ö varakambrites ehk hoidlates.
“Saaremaa muuseumisse on 160 aasta jooksul kogunenud ligi 150 000 museaali ja nendest väljas on ligikaudu kolm kuni neli protsenti. Nii et me räägime ainult mõnest tuhandest, mis meil tegelikult on püsivalt linnuses püsinäitusel,” lausus Saaremaa muuseumi juht Priit Kivi.
Kuigi Saaremaa muuseumi kogud on teiste maakonnamuuseumidega võrreldes ühed suuremad, teeb museaalide üldnumbri suureks fotokogu. Lisaks ka väikesed Salme väljakaevamistel leitud viikingite mängunupud – igaüks on eraldi museaal.
“Selge on see, et paljud asjad, mis meil on hoidlates. Neid ei ole kunagi näidatud ja me isegi ei tea, millal me neid näidata saame,” sõnas Kivi.
Muuseumi juht ütles, et hiljuti remonditud üks hoidlatest annab edaspidi ka parema võimaluse väikesi gruppe hoidlatesse lasta ja museaale tutvustada.
“Tegemist ei ole küll avahoidlaga, kuhu iga kell ja iga inimene saab tulla, aga siiski kui me siin gruppidega käime, et inimestel oleksid need asjad lihtsasti vaadeldavad,” ütles Kivi.
Saaremaa muuseumil on ka kunstihoidla, kus peidus ka märkimisväärselt suur kunstikogu.
“Kunstikogus on üle 650 museaali. Meil on nii maalid, graafikat ja natuke ka skulptuuri,” lausus Kivi.
Saaremaal saab kunst teha võimalikuks selle, mis reaalses elus pole juhtunud. Nimelt, küll erinevatel stendidel, aga ikkagi kõrvuti vitriinidel on lähestikku nii Lenin kui Konstantin Päts.
“Ma arvan, et see on tõenäoliselt sattunud meie kogusse kunagisest filiaalist – Viktot Kingissepa majamuuseumist. See töö ilmselt pärineb sellest ajast. Päts oli meie muuseumis olemas ka juba nõukogude ajal, aga nii palju kui ma vanematelt kolleegidelt olen kuulnud, siis nime all on “tundmatu mehe portree”,” ütles Saaremaa muuseumi juht.
Hoidlates saab kasutada võimalust ka tuntud filmiklassikat tsiteerida – loomad elutoas! Aastakümneid muuseumi ekspositsioonis olnud põder on praeguseks jõudnud hoidlasse.
“Ma usun, et tegemist on kindlasti Saaremaa kõige vanema põdraga. Ma ei ole kindel, et siin vanemat põtra olemas on. Mälu järgi on ta üle 50 aasta!” lausus Kivi.