Eesti suuremaid linnu, kus jalgpall on üks populaarsemaid spordialasid, ootas selle halli valmimist aastakümneid. Narva esindusmeeskond Narva Trans on Tallinna Flora kõrval ainus meeskond, mis püsinud Eesti meistriliigas kõigi taasiseseisvumise aastate jooksul. Seda mängu harrastavad piirilinnas sajad lapsed ja noored.
2023. aastal algaski ehitus ja eelmiseks hooajaks pääsesidki Narva jalgpallurid treenima talvel nüüdisaegsetes tingimustes ehk samasugustes oludes nagu teised meistrisarja klubid. Muu hulgas kajastus see ka tulemustes, kui Trans tuli eelmisel hooajal meistriliigas viiendaks ehk sai viimaste aastate parima koha, ohustades vahepeal isegi esikolmikut.
Külma dušina keerati aga novembris jalgpallihalli (kus on ka jooksurajad ja kergejõustiklaste maakonna parim talvine treeningpaik) uksed lukku. Ligikaudu seitse miljonit eurot maksma läinud hall, millest lõviosa tuli Narva eelarvest, osutus projekteerimisvigade tõttu ohtlikuks. Katusele kuhjuva lume tõttu võib kuppel sisse vajuda, nagu korra juba on ka juhtunud.
Sel nädalal võttis linnapea Katri Raik riski ja lubas Transi täiskasvanute meeskonnal iga päev kuni neli tundi sellises hallis harjutada. Mis edasi saab, on esialgu lahtine. Hinnanguliselt kulub vigade parandamiseks pool miljonit eurot.
Kupliga jalgpallihall ei ole tavapärane ehitis, aga selles pole ka midagi väga unikaalset − neid on Eestisse rajatud juba üle kümne ja maailmas tuhandeid. Igaks suuremaks ehituseks tellitakse järelevalve, kes jälgib, et nii projekteerimine kui ka ehitamine toimuks nõuete ja reeglite kohaselt. Kuidas sai Narvas midagi kapitaalselt viltu minna?