Enam kui 808 aastat on möödas Viljandi lähedal peetud madisepäeva lahingust, Eesti muistse vabadusvõitluse ühest otsustavamast kokkupõrkest, milles eestlased püüdsid peatada ristisõdijaid. Keegi ei tea, milliseks oleks osutunud Eesti saatus, kui eestlased oleksid lahingu võitnud. Ja tegelikult ei tea keegi ka, kus see suur, 9000 osalejaga lahing 1217. aasta 21. septembril täpsemalt aset leidis.
Viimasel kümmekonnal aastal on detektoristide armee Vastemõisa kandi põldudelt muistset võitlustandrit otsinud, aga seni tulemusteta. Miks pole seda olulist lahingupaika ponnistustest hoolimata ikkagi leitud?