See, et toidu varustuskindluse eest vastutav regionaal- ja põllumajandusministeerium on teinud vahepeal mitmeid muid tegevusi toidujulgeoleku parandamiseks, ei muuda fakti, et tegevusvaru eesmärk on jätkuvalt täitmata, kirjutab Ines Metsalu-Nurminen.
Möödunud nädalal avaldas riigikontroll auditi “Riigi tegevusvaru moodustamine ja kasutuselevõtt”, mille järel puhkes arutelu nii Eesti varude keskuse (EVK) toiduvaru alaste eesmärkide täitmise kui ka toidujulgeoleku tagatuse üle laiemalt. Kuna avalikkusele on auditist kättesaadav vaid väike osa aruandest, siis selguse huvides kordame üle olulisemad sõnumid.
Riigikontroll hindas auditiga “Riigi tegevusvaru moodustamine ja kasutuselevõtt” seda, kas AS Eesti Varude Keskus on täitnud talle pandud ülesannet moodustada riigi tegevusvaru hulka kuuluv toiduvaru ja tervishoiuvaru ettenähtud mahus ning kas varu on kasutusele võetav.
Riigi tegevusvaru on ainult üks osa toidu varustuskindluse süsteemist. Selleks, et tagada elanikkonna toiduga varustatus mistahes kriisi korral on vajalikud nii riiklik isevarustatus, toimiv väliskaubandus, varud (sh riigi tegevusvarud) kui ka toimepidevus.
Selle terviku tähtsust ja sellega seotud probleeme on Maalehes selgitanud ka Eesti Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp ja ERR-i portaalis Maag Foodi ja Maag Agro juhatuse liige Priit Dreimann. Auditis hindas riigikontroll toidu varustuskindluse süsteemist üht meedet, ehk kuidas on EVK täitnud valitsuse 2022. aasta alguses seatud eesmärki luua tegevusvaruna elanikkonna 14 päeva toiduvaru.
Lühike vastus on, et seda eesmärki ei ole jaanuariks 2026 täidetud. See, et toidu varustuskindluse eest vastutav regionaal- ja põllumajandusministeerium on teinud vahepeal mitmeid muid tegevusi toidujulgeoleku parandamiseks, ei muuda fakti, et tegevusvaru eesmärk on jätkuvalt täitmata ja keegi pole seda eesmärki ka tühistanud. Samuti ei ole regionaal- ja põllumajandusministeerium teinud ettepanekuid riigi tegevusvaru sihttaseme või kontseptsiooni muutmiseks.
EVK on moodustanud toiduvaru, millest piisaks hinnanguliselt kümnele protsendile elanikkonnast 30 päevaks. Riigikontroll leiab, et praegu Eesti varude keskuse ministeeriumi teadmisel seatud toiduvaru sihttase ei arvesta ühegi konkreetse hädaolukorra või riigikaitselise kriisi võimalike vajadustega ega vasta valitsuse seatud sihile.
Varude keskuse omaniku esindajana tegutsev majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ega toidu varustuskindluse eest vastutav regionaal- ja põllumajandusministeerium pole seni midagi muud välja pakkunud.
Regionaal- ja põllumajandusminister selgitas kirjalikus vastuses riigikontrolli auditile, et valitsuse seatud eesmärgi muutmine ei ole toimunud ministeeriumi nõusolekul. Auditi käigus ei tuvastanud riigikontroll, et regionaal- ja põllumajandusministeerium oleks nende aastate jooksul oma erimeelsust väljendanud või siis teinud ühel või teisel viisil ettepanekuid toiduvaru sihttaseme korrigeerimiseks ja suuremas mahus varude tagamise rahastamiseks.
Kui toidujulgeoleku eest vastutav regionaal- ja põllumajandusminister leiab, et valitsuse seatud eesmärk on ebaotstarbekas, siis tuleb ministril määrata toiduvaru moodustamisele üheselt arusaadav, aja- ja asjakohane, mõõdetav ja saavutatav eesmärk, mis on ühtlasi kooskõlas teiste toidujulgeoleku tagamise meetmetega ja riigi kaitsetegevuse kava stsenaariumitega. Ka varude keskus on jõudnud väga sarnasele põhijäreldusele, märkides, et toiduvarule seatud eesmärk on segane ega arvesta toidu varustuskindluse muude tegevustega.