Selle aasta 7. jaanuaril ilmus Lõuna-Korea naisartisti Chuu debüütalbum, kust leiab Emili Jürgensi kirjutatud loo “Teeny Tiny Heart”. Esmaspäeval, 19. jaanuaril ilmus poistegrupi Exo uus album, millele aitasid loo “Crazy” kirjutada laulukirjutajad Leowi ja Merili Käsper ehk M Els.
Eesti laulukirjutajate laule esitavate artistide auditoorium on korralik. Chuul on Spotifys igakuiseid kuulajaid üle 770 000, Youtube’is kuuleb-näeb-vaatab tema muusikat ühes kuus ligi 18 miljonit inimest.
Poistebänd Exo muusikal hoiab Spotifys kõrva peal aga ligi 6,3 miljonit kuulajat, Youtube’is moodustab nende igakuise publiku 28,4 miljonit inimest. Ja Exo hetkel kõige populaarsemal kümnel lool on Spotifys kokku ligi kaks miljardit striimi. Ehk areen, kuhu sisenetakse, on suur, uhke ja ilmselgelt vastutusrikas.
Näiteks ongi Emili Jürgensi kirjutatud “Teeny Tiny Heart” kogunud 23. jaanuari seisuga, st veidi enam kui kahe nädalaga Youtube’is üle 240 000 kuulamise, Spotifys üle 340 000. Merili Käsperi ja Leowi abil valminud “Crazy” on nelja päevaga kogunud Youtube’is veidi alla 530 000 kuulamise-vaatamise, Spotifys üle 560 000 ning istub hetkel ka iTunesi ülemaailmse albumimüügi edetabeli esikohal.
Lisaks digikuulamistele mängib Lõuna-Koreas kõikvõimalike fännitoodete kõrval (ja nendega koos) endiselt olulist rolli ka füüsiline plaadimüük. Näiteks on Exo albumit alates ilmumisest müüdud juba üle 800 000 eksemplari.
Lõunakorealasteni viis Eesti laulukirjutajad muusikakirjastaja Faar Music, kelle juures tegutsevad autorid kirjastamislepingu alusel. Faar loob autoritele loomingulised ja professionaalsed võimalused, st korraldab stuudiosessioone ja loomelaagreid, pakub koostöid rahvusvaheliste ettevõtetega ning küsib siis vastutasuks protsendi loo sissetulekutest.
Lõuna-Korea turul teeb Faar koostööd mitmete sealsete muusikaettevõtetega. “Saadame neile regulaarselt uut muusikat, mis meie hinnangul võiks sobida nende artistide repertuaari. Lisaks on meil Lõuna-Koreas ka kohalik sub-publisher (eesti keeles all-kirjastaja), kes aitab Faari autorite osalusega lugude registreerimisega, vahendab infot selle kohta, millised artistid ja millist sorti lugusid nad parasjagu otsivad, ning aitab ka lugude pakkumisega plaadifirmadele,” selgitas Faari tegevjuht Kertu Mägar ERR-ile.
Mägari sõnul sai koostöö Lõuna-Korea suunal alguse järjepidevast kontaktide loomisest. Kahel korral on viidud laulukirjutajad ka Lõuna-Koreasse, et sealse muusikaturu ning selle tegijatega tutvuda. “Isiklikud kontaktid ja usaldus on selles valdkonnas väga olulised,” lisas Mägar.
Selle aasta jaanuaris ilmunud lood (ja möödunud aasta kevadel Carlos Ukareda abiga valminud “Want More? One More!” poistebändile Nexz) valmisid aga hoopis erinevates loomelaagrites Tallinnas, Norras ja Taanis, kus Lõuna-Korea kohalikud tingimata oma panust ei annagi. See ongi Mägari sõnul tavaline praktika.
“Kõik need lood jõudsid Lõuna-Korea artistideni läbi pitch’imise ehk me pakkusime neid e-maili teel vastavatele ettevõtetele. Carlos Ukareda abil valminud Nexzi lugu oli meie esimene reliiss Lõuna-Koreas. Olime just Emili Jürgensiga Soulist tagasi tulemas ja enne lennule minekut avastasin e-kirja Nexzi tiimilt, kes teatas, et soovib lugu oma minialbumile. Olin Nexzi tiimiga just Soulis kohtunud, seega oli mul eriti hea võimalus kuulda otse allikast, mida nad täpselt otsivad ja sellele vastavalt meie kataloogist neile sobivad lood välja otsida,” rääkis Mägar.
Küll aga proovitakse laulukirjutajatega vähemalt korra aastas ka Lõuna-Koreasse jõuda, kus näiteks Emili Jürgens ka kohalikega koostööd on teinud. “Sealsete autoritega koos kirjutamine ei garanteeri loo ilmumist. Lõpuks võidab ikkagi parim lugu ning sellel ei ole vahet, kus see kirjutatud on. Koostöö Lõuna-Korea turuga käib ka online’is – mõnikord saadetakse meile näiteks Korea produtsentide tehtud instrumentaale ning siis meie laulukirjutajad lisavad sellele meloodia ja/või sõnad.”
Konkurents K-popi turul on tihe. Uhkelt õitseva muusikaturuga Lõuna-Koreasse minnakse palju laulukirjutamis-õnne otsima ning kohapeal koolitatakse erinevates akadeemiates välja ka vastavaid spetsialiste.
“Lõuna-Koreas on väga palju andekaid produtsente ja laulukirjutajaid, konkurents on väga tihe, kuna üha rohkem laulukirjutajaid soovib just sellele suunale kirjutada. Lõppkokkuvõttes loeb aga see, kellel on parasjagu parim ja konkreetsele artistile sobiv lugu. Tegelikkuses ei ole määrav, kust autor pärit on, vaid loo kvaliteet ja ajastus,” selgitas Faar Musicu tegevjuht.
“Skandinaavia riigid on sellele turule juba tugeva tee sillutanud ning ka Eesti laulukirjutajad liiguvad samas suunas. Seal hinnatakse lääne laulukirjutamise ja produktsiooni kvaliteeti ning tunnetust kõrgelt. Ja need on tugevused, mis iseloomustavad ka Eesti autoreid,” leidis Mägar.
“Lisaks eelistavad plaadifirmad ingliskeelseid demosid ning Eesti laulukirjutajate väga hea inglise keele oskus on samuti miski, mida kõrgelt hinnatakse. Laulukirjutajale tuleb kindlasti kasuks ka väga hea laulmisoskus – kui autor oskab ise hästi laulda, on talle Lõuna-Koreas ka lihtsam sessioone saada,” rääkis Mägar, kelle sõnul tuleb lõunakorealastele saata sisuliselt valmis lugusid.
“Pelgalt ideejuppe sinna saata ei ole mõtet – loo kvaliteet peab olema kõrge, kõik vokaalid, sealhulgas taustavokaalid, peavad olema sisse lauldud ning neil jääb teha vaid koreakeelne lüürika, salvestada uued vokaalid ja lugu on valmis reliisiks.”
Koostöö Eesti ja Lõuna-Korea muusikaettevõtete vahel on tihe – Faar Music saadab uut muusikat läbi õhu teisele poole planeeti sageli iganädalaselt ja periooditi pea iga päev.
“Sõltuvalt sellest, milliseid briife parasjagu laual on. Kui olemasolevast parasjagu sobivat lugu ei leia, planeerin sageli ka uusi K-popile keskenduvaid stuudiosessioone, et meil oleks rohkem lugusid, mida Lõuna-Koreasse saata,” rääkis Mägar ning lisas, et kolm-neli päeva kestvates loomelaagrites sünnib tavaliselt nii 15 kuni 20 täispikka lugu, mida Lõuna-Koreasse saata.
Korealastele on oluline, et lugu ei oleks varem kuskil avalikustatud. Määravaks võib saada isegi sotsiaalmeedias jagatud demo või katkend. “See kriteerium on eriti oluline Jaapani turul. Samuti ollakse väga tundlikud info jagamise osas. Kui ettevõtetega briife jagatakse, on need alati rangelt konfidentsiaalsed,” ütles Mägar.
Eesti turul hetkel lõunakorealaste kirjutatud muusikat ilmumas ei ole. “Samas on tänapäeval piir žanrite ja turgude vahel üha hägusam – paljud rahvusvahelised autorid, sh need, kes kirjutavad ka K-popi, loovad paralleelselt muusikat väga erinevatesse žanritesse ja turgudele. Seetõttu ei saa väga selgelt rääkida “K-popi laulukirjutajatest” kui eraldi kategooriast. Kuigi osa autoreid ja kirjastajaid on sellele turule teadlikult fokusseerinud, otsitakse K-popis eelkõige maailmatasemel lugusid. Sageli ei sünni need ka otseselt mõttega “teeme K-poppi”. Head ja tugevad lood leiavad hiljem oma õige koha,” tõdes Mägar.
Laulukirjutajad: me ei teagi, kuhu lugu jõuda võib
Emily J ehk Emili Jürgens on praeguseks kirjutanud umbes 100 lugu, mis võivad ühel hetkel jõuda Lõuna-Korea artistide repertuaari. “Neid on terve kataloogi jagu. Enamus neist on täiesti valmis produtseeritud lood, mis on plaadifirmadele vabad võtta. K-popi maailmas on see üsna tavaline, et lood võivad “riiulis” seista pikalt, kuni leitakse õige artist, kontseptsioon ja ajastus,” rääkis Jürgens ERR-ile.
M Els ehk Merili Käsper, kelle jaoks K-popi maailm on uuem, on erinevates laagrites kirjutanud 10 kuni 15. “Enamasti tegutsen teisest žanrites nagu trumm ja bass, techno, house jne. Ma ei tea, et mõni neist 10 või 15 ilmumise ootel oleks. Paar lemmikut on endal ikka meeles ja loodan, et ühel päeval saab neidki ägedate artistide esituses kuulda,” selgitas ta.
Nii Jürgens kui Käsper tõdevad, et lugu kirjutades ei olegi selge, kuhu see lõpuks jõuda võib. Käsper räägib Exo loo “Crazy” valmimisest nii: “Ma ei mäleta, kas meile oli üldse teada, et me just Exo-le proovime luua. Minul isiklikult tol hetkel sihti just neile kirjutada igatahes ei olnud ja tuleb tunnistada, et ei teadnud ka Exo-st siis veel midagi, kuna kuulan igapäevaselt teisi žanreid. Andsime endast Leowi eestvedamisel parima, et tuleks üks high energy ja värske lugu,” rääkis Käsper.
Jürgens ei teadnud samuti, et “Teeny Tini Heart” just Chuu albumil lõpetab. “See sündis üldisesse lugude panka, aga kirjutamisel oli algusest peale K-popi konteksti ja potentsiaali silmas peetud. See, et lugu just Chuule sobib, selgus hiljem,” lisas Jürgens.
Suurimaks väljakutseks peab Käsper K-popi juures seda, et pärast hüperenergiliste lugude kirjutamist on ta kodus nagu kolm liivakotti. Jürgensi jaoks on suurim väljakutse täpsus ning kõrgele seatud ootused. “Kõik, alates meloodiast ja sõnumist kuni silpide arvu ja häälduseni, peab olema väga läbimõeldud. Samas on see professionaalsus ja pühendumus ka kõige meeldivam ja üllatavam osa sellest maailmast. See, kui detailselt muusikasse suhtutakse, on väga inspireeriv,” tõdes Jürgens.
Laulukirjutajad Emili Jürgens ja Elias Soulis Autor/allikas: Faar Music
“Need koostööd on kindlasti nõudnud ka teistsugust lähenemist,” lisas Jürgens. “K-popis on palju rangemad raamistikku puudutavad kriteeriumid. Näiteks struktuur, energia vaheldumine, kontseptsioon ja see, kuidas lugu laval või videos elama hakkab. Olen pidanud õppima mõtlema loost mitte ainult kui heliteosest, vaid kui osast suuremast tervikust: artisti identiteedist, koreograafiast ja visuaalist,” rääkis ta.
Ka Käsperi sõnul tuleb K-popi kirjutades mõnikord tingimustest rangemini kinni pidada kui läänemaailma jaoks lugusid kirjutades. “Need lood, mis ma ise olen kirjutanud, on pidanud olema “täidetud”: harmooniad, adlib’id ja produktsioon peaks olema tehtud selliselt, et ka ATH-meeled on nii haaratud, et tähelepanu lugudelt kuhugi mujale ei haju. More is more,” märkis ta.
Käsper lisab, et K-pop annab laulukirjutajana vabaduse unustada piirid. “Mängulisus on seal väga teretulnud. See on edaspidiseks loometööks väga hea seiklus, kus ära käia. Riimid või lauluread, mis su alter ego on kusagile sahtlisse kirjutanud ja mis mõnes teises projektis oleksid üle võlli või liiga nätsukommine, annavad mõnes K-popi loos täpselt selle sobiva värvi.”
Korralikku K-popi hitti voolides tulevad Käsperi sõnul kasuks unikaalsus, värskus ja vabadus. “Need on vist ka laiemalt kunstis head omadused, aga K-popis lisandubki neile veel mängulisus.”
Jürgensi lisas, et ühes “õiges” K-popi loos peab olema meeldejääv konks, mille taha kuulaja jääb. “Lisaks veel selge emotsioon ning piisavalt dünaamikat, et lugu üllataks ka mitmendal kuulamisel. Samas peab jääma ruumi artistile endale, et tema isiksus ja energia saaksid loo kaudu esile tulla. Kui kõik need asjad kokku saavad, siis on lool potentsiaali.”