DR sai seda teada Gröönimaale saadetud Taani sõduritelt ja poliitilistest ringkondadest.

DR-i teatel anti käsk Taani sõduritele eelmisel nädalal kõige kõrgemalt.

„Kaitsevägi peab võimalikult kiiresti tugevdama võimet käivitada Gröönimaa kaitseplaan,“ öeldakse DR-i teatel mitu lehekülge pikas käsus.

Veidi pärast seda hakkasid eelmise nädala kolmapäeval nii sõjaväe kui ka tsiviillennukid viima süstemaatiliselt sõdureid ja varustust Taanist Gröönimaale.

DR-i andmetel oli Taanis laialdane poliitiline tahe vastupanu osutada, kui USA oleks rünnanud. Selle poolt ei olnud ainult valitsus, vaid ka mitmed opositsioonierakonnad.

Sõjaline suuroperatsioon Gröönimaal jätkub õppuse „Arctic Endurance“ nime all.

Antud käsk, kirjeldab mitmefaasilist operatsiooni, mis sisaldab võimalust saata sõdureid ja sõjalisi võimekusi hiljem juurde.

DR teatas, et otsustas erinevate faaside kuupäevad avaldamata jätta.

Käsu järgi pidi kaitsevägi „tugevdama kohaloleku- ja aktiivsustaset Gröönimaal, et demonstreerida tahet ja võimet kaitsta riigikogukonna suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust“. Käsus viidatakse ka alusplaanile Gröönimaa kaitsmiseks, mis võidakse vajadusel kasutusele võtta.

DR-i andmetel oli operatsiooni juba mõnda aega planeeritud. Viimase aja arengute tõttu toodi selle alustamist aga ettepoole.

Käsus öeldakse DR-i teatel, et sõdurid saadeti Gröönimaale lahingumoonaga varustatuna. Taanis nimetatakse seda KUP-laskemoonaks, mida üksik sõdur või üksus peavad enda lähedal hoidma, et vajadusel võitlusse asuda.

„See ei ole paljalt sümboolne õppus, kui treenitakse võimet lennata pikka vahemaad. See on seotud kroonijuveelidega, mis on kaitseplaan,“ ütles Lõuna-Taani ülikooli sõjauuringute professor ja NATO ekspert Sten Rynning.

Rynningu sõnul olid see kriis ja otsused, mida Taani riigikogukond on pidanud viimasel ajal langetama, ajaloolised.

„Ma poleks eluski arvanud, et me jõuame punkti, kus saab ette kujutada, et Taani sõdurid saadetakse lahingumoonaga kaitseplaani järgi õppusele, sest on võidud tunda poliitilist vajadust heidutada USA-d,“ ütles Rynning.

Pärast käsu andmist on „Arctic Endurance“ käimas olnud ööpäevaringselt, mis tähendab kaitseväe enda sõnade järgi, et Taanil on praegu Gröönimaal olulised jõud.

Muu hulgas on seal Jüütimaa tragunirügemendi soomustatud jalaväelased. Seda üksust nimetatakse Taani maaväe „rusikaks“. Samuti on Gröönimaal Skive insenerirügemendi sõdurid, kes on spetsialistid miinide ja laskemoona kahjutuks tegemises, vaenlase takistuste kõrvaldamises lahinguväljal ja lahingupositsioonide rajamises.

Arktikakomando on koondanud oma patrulllaevad Gröönimaa vetesse. Põhja-Atlandil on fregatt Peter Willemoes.

Isikkoosseisu ja tehnikat on Taanist Gröönimaale vedanud õhujõudude transpordilennukid Hercules ja esimest korda on Gröönimaa kohal patrullinud hävituslennukid F-35.

DR kirjutab, et USA-le vastuhakkamiseks on laialdane poliitiline tahe mitte seetõttu, et keegi kujutaks ette, et Taani suudaks USA-ga sõjaliselt võistelda, ja mitte ka sellepärast, et koalitsioon või opositsioon oleksid arvanud, et see oleks tõenäoline stsenaarium, vaid sellepärast, et analüüs näitas, et selliseks olukorraks pidi olema plaan, ja taheti tõsta poliitilist hinda USA presidendi jaoks, kui ta peaks sõjalise otsuse tegema.

„Ma arvan, et sõjaline kriis on möödas, aga poliitiline kriis suveräänsuse ümber ei ole kaugeltki möödas,“ arvas Rynning.

Rynningu sõnul püüdsid Euroopa riigid rajada USA presidendi Donald Trumpi jaoks „lennuvälja“.

„Trump püüdis sellele lennuväljale maanduda, kui nägi vastuseisu kongressis, et aktsiaturud langesid ja intressimäärad tõusid. See tegi talle haiget. Nii et nüüd proovib ta seda lennuvälja ja ta maandub sellele raskelt ja turbulentselt,“ ütles Rynning.

Taani kaitseministeerium kommenteeris DR-ile, et Taani suurendatud kohaloleku eesmärk on ainult õppused koos liitlasvägedega Gröönimaa ainulaadsetes arktilistes tingimustes. Ministeerium lisas, et „Arctic Endurance“ jätkub kogu selle aasta maal, veel ja õhus.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (44)