Põllumajandusmuuseumis Tartus avati miniatuurne näitus kolhoosist, mis toob vaatajateni nõukogudeaegsed traktorid, hooned, töövahendid, loomad ja maastikuelemendid.
Põllumajandusehitiste projekteerijana töötav minikolhoosi näituse autor Taavi Leola on tänaseks ligi neli aastat pannud hobi korras kokku kolhoosiaegseid sõidukeid. Samuti maju ja muid ajaga seotud tehnikat. Kõik mudelid on ise algusest lõpuni ehitatud ja osad ka vanade jooniste alusel projekteeritud.
“Kõik mudelid on mõõtkavas Olen käinud ka põllumajandusmuuseumis mõnda asja mõõdistamas ja modelleerimas. Edasi on 3D printimine, siis kokkupanek, värvimine ja lõppeb vanaks tegemisega, äramäärimisega. Väga palju aega kulub ka ajaloo uurimisele, ka inimeste ülesotsimisele, kes sellega kunagi sõitnud on, et õigeid värve leida. Mudeli enda ehitamine ei olegi kõige keerulisem. Pigem, et see saaks võimalikult reaalne,” lausus Leola.
Leola sõnul on kõik näitusel olevad masinad Eestis olemas olnud ja nii käib nendega kaasa ka oma lugu.
“Kõige esimene asi, mille ma üldse ehitasin, oli vanaisa motoroller, kutsuti Sipelgaks seda. Selle ehitamiseks mul esialgu kulus kaks-kolm kuud. Täna teeks selle paari päevaga valmis. Eks need esimesed on kõige armsamad. Üks kombain on hästi keeruline, mille punker ka siin muuseumis asub, selle tegemine võttis palju vaeva. Kombain on üldse keerulisem masin kui traktor, detaile on palju ja seal on hammasrattaid, rihmarattaid,,” ütles Leola.
Hoonete ehitamiseks on kasutatud väga erinevaid materjale alustades kohvisegamise pulkadest, millest on saanud majad, kuni joogikõrtest korstnate ja torudeni. Näituse kuraatori Laura Vähi sõnul ongi selle näituse juures kõige tähelepanuväärsem detailirohkus.
“Iga kord, kui ma siia tulen, ma leian mõne uue detaili. Kindlasti Coopi kilekotist tehtud väike lipp, mille peale on tehtud prinditud detail. Just see, kuidas see tehtud on, on leidlikkus leida materjal, mis näitaks väiksel kujul lipu olemust,” lausus Vähi.