USA kaitseministeerium avaldas uue riigikaitse strateegia, mis sisaldab eelmistega võrreldes väga erinevaid prioriteete.
Strateegiadokumenti avaldatakse iga nelja aasta järel. Kui eelmistes oli peamise strateegilise väljakutsena nimetatud Hiinat, siis nüüd peab kaitseministeerium esimeseks prioriteediks USA enda territooriumi kaitsmist rände eest ning läänepoolkeral ehk Põhja- ja Lõuna-Ameerikas toimuvat. Hiina tegevuse heidutamiseks lubatakse strateegias kasutada „jõudu, aga mitte vastandumist“ ning märgitakse, et president Donald Trump on valmis Hiina liidri Xi Jinpingiga ka läbi rääkima.
Suhteid USA liitlastega ja partneritega lubatakse jätkata ning ministeeriumi kinnitusel ei ole eesmärk isolatsioon. „Selleks on sihipärane tegevus selge eesmärgiga edendada ameeriklaste konkreetseid, praktilisi huve välismaal,“ öeldakse sissejuhatuses. „Vaatenurgaks on „USA ennekõike“ ja kaine mõistus. USA liitlastel ja partneritel on oluline roll, aga mitte USA sõltlastena, nagu varem.“
Dokumendis märgitakse, et samal ajal, kui USA keskendub läänepoolkerale ja Hiinale, on ülejäänud ohtudega tegelemisel hädavajalik liitlaste abi. „Euroopas ja mujal võtavad juhtrolli liitlased – ohtude vastu, mis on meie jaoks vähem rängad ja nende jaoks tõsisemad,“ lisab Pentagon. „USA annab neile toetust, mis on kriitilise tähtsusega, aga piiratumas ulatuses.“
Ühtlasi rõhutatakse, et liitlaste kaitsekulud peavad endiselt kasvama ning USA on pidanud seni liiga kaua teiste riikide kaitset subsideerima. NATO-s kokkulepitud kaitsekulude valemit [3,5% kaitsekulud pluss 1,5% kaitsetaristu kulud, kokku 5% SKT-st] tuuakse eeskujuks ka mujal maailmas asuvatele liitlastele. „Kutsume üles seda standardit järgima kõiki oma liitlasi ja partnereid, mitte ainult Euroopas,“ toonitab Pentagon. Viimase teemapunktina tõstetakse dokumendis esile USA enda kaitsetööstuse turgutamist ning lubatakse uusi investeeringuid tootmisesse ning innovatsiooni.
Venemaa on hallatav
„Venemaa jääb NATO idapoolsetele liikmesriikidele ettenähtavas tulevikus püsivaks, kuid hallatavaks julgeolekuohuks,“ öeldakse dokumendis Vene-Ukraina sõja kohta. „Ehkki Venemaa kannatab mitmesuguste demograafiliste ja majandusraskuste all, näitab Ukrainas jätkuv sõda, et neil on endiselt suured sõjalise ja tööstusvõimu varud. Ning kuigi Vene sõjaline oht keskendub peamiselt Ida-Euroopale, on Venemaa valduses ka maailma suurim tuumaarsenal, mida nad moderniseerivad ja mitmekesistavad. Samuti on neil veealune, kosmose- ja kübervõimekus, mida oleks võimalik kasutada USA territooriumi vastu.“
Seetõttu lubab kaitseministeerium kindlustada ka USA territooriumi kaitse võimaliku Vene ohu eest. „Kaitseministeerium jätkab ka tähtsa rolli täitmist NATO-s, ehkki kalibreerime samal ajal USA vägede kohalolekut ning tegevust Euroopas,“ lubab dokument. „Moskva positsioon ei võimalda tal Euroopas hegemooniat taotleda. Majanduse suuruselt, elanike arvult ja seega ka latentselt sõjaliselt võimsuselt ületavad Euroopa NATO liitlased Venemaad. Kuid ehkki Euroopa on endiselt oluline, on nende osakaal maailma majanduses väiksem ning väheneb. Sellest tuleneb, et ehkki me jääme Euroopaga seotuks, tuleb meil seada prioriteediks USA territooriumi kaitse ja Hiina ohjeldamine.“
Pentagon toonitab, et NATO liitlased on Venemaast üheskoos oluliselt tugevamad. „Ainuüksi Saksamaa majanduse kõrval on Venemaa kääbus,“ märgitakse strateegias. „Meie NATO liitlastel on seega tugevad eeldused, võtmaks enda peale Euroopa kaitsmine konventsionaalsete ohtude eest. USA toetus on endiselt kriitilise tähtsusega, aga piiratum. See puudutab ka Ukraina kaitsmises juhtrolli võtmist. Nagu president Trump on öelnud: sõda Ukrainas peab lõppema. Aga ta on rõhutanud ka seda, et selle eest vastutab eelkõige Euroopa.“
Väljakutsete seas mainitakse lühidalt ka tuumarelvastatud Põhja-Koread, tõdedes, et sealse režiimi tuumarelvade arv kasvab ning kujutab endast selget ohtu. Iraani režiim on Pentagoni sõnul mitmekümne aasta jooksul kõige nõrgem ja haavatavam. Samal ajal on riik alustanud konventsionaalsete relvajõudude ülesehitamist ning jätab õhku võimaluse, et võib hakata taas tuumarelvi arendama. Otseselt režiimi kukutamise võimalust ei mainita. Iraani alajaotuse viimases osas toonitatakse „märkimisväärseid võimalusi“ ning jagatud huvisid, mida USA-le annab regioonis koostöö Iisraeliga, aga ka laheriikidega.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (2)